Taani saadab Gröönimaale sõjavarustust ja sõdureid, mis valmistuvad vastu võtma suuremaid vägesid Taani armeest ja ülejäänud kaitseväest. Gröönimaad on sellest teavitatud.

See toimus pärast seda, kui USA on nädalaid retoorikat teravdanud seoses president Donald Trumpi sooviga Gröönimaa üle võtta ja Taani kaitse kritiseerimisega, vahendab dr.dk.

Esialgu on Gröönimaale saadetud nn eelväejuhatus. Eelväejuhatuse ülesanne on muu hulgas tagada logistika ja valmisolek hilisemate põhivägede vastuvõtmiseks.

Gröönimaa andmetel hõlmavad need armee üksuste sõdureid, kes tugevdavad kaitseväe sõjalist kohalolekut Gröönimaal.

Suur osa ülejäänud Taani kaitseväest – eriti armee teised lahinguväed – on seotud sõjaliste kohustustega Baltikumis.

Esmaspäeval maandus Nuukis Taani kaitseväe lennuk, kust astus maha hulk inimesi.

Pärast eilset parlamendi Folketingi välispoliitikakomisjoni konfidentsiaalset kohtumist tegi kaitseminister Troels Lund Poulsen ajakirjandusele lühikese avalduse, milles ta rääkis konkreetselt Taani sõjaväe suuremast kohalolekust Gröönimaal.

Liigume nüüd edasi kogu küsimusega Taani kaitsejõudude püsivamast suuremast kohalolekust Gröönimaal, aga ka teiste riikide osalusest. Nii nagu 2025. aastal, mil nägime, et teised NATO riigid osalevad õppustel ja väljaõppel Gröönimaal, näeme seda ka 2026. aastal, ütles ta.

Samal ajal kirjeldas kaitseminister suurenenud sõjalist kohalolekut kui „selget vastust Arktika ees seisvale väljakutsele”.

Eile ei olnud võimalik vastust saada, kas Taani kaitsejõudude suurenenud kohalolek on juba täies hoos, kuna Troels Lund Poulsen ei vastanud kohalviibinud ajakirjanike küsimustele.

Taani kaitseväe juhatus märkis DR-ile saadetud kommentaaris, et Taani kaitsevägi on viimase aasta jooksul suurendanud oma aktiivsust Arktikas, muu hulgas tuginedes erinevatele kaitsevaldkonna lepingutele: Taani kaitsevägi treenib muuhulgas pidevalt võimekuste rakendamist Arktikas ning on kohal üldiste ülesannete lahendamisel ja tulevaste tegevuste ettevalmistamisel.