Soome liigub kiiresti sularahavaba majanduse poole, kuid statistika taga tekib küsimus: kas see muutus teenib kõiki võrdselt? 2024. aasta teisel poolel registreerisid Soome makseteenuse pakkujad 28,2 miljonit sularahaautomaadi väljavõtet koguväärtuses 4,1 miljardit eurot. See tähendas väljavõtete arvu 7,8% ja väärtuse 6,1% langust võrreldes 2023. aasta sama perioodiga.

Digimaksete kasv on järjekindel, kuid sularaha infrastruktuur ja õiguskaitse nõrgenevad. See tekitab muret ligipääsetavuse, võrdsuse ja kriisivalmiduse osas.

Kaart taskus või äpp telefonis – kus digimaksed tegelikult domineerivad?

Digitaalsed maksevõimalused valitsevad eriti neid valdkondi, kus kiirus, mugavus ja sujuvus on võtmetegurid. Voogedastusteenused nagu Netflix, Spotify, HBO Max ja Disney+ töötavad täielikult kaardi- või mobiilimaksete abil, sularaha lihtsalt ei kuulu enam valikusse. Sama kehtib mänguplatvormide kohta nagu PlayStation Store, Steam ja Xbox Live, kus ostud ja tellimused tehakse automaatsete digimaksetega.

Eriti nähtav roll on digimaksetel online kasiinodes, kus mängijad teevad sissemakseid kaartide, e-rahakottide või pangalinkide kaudu, et saada osa erinevatest kampaaniatest nagu kasiino boonused. Nendeks on näiteks tasuta spinnid, sissemakseboonused ja boonusraha, mida saab kasutada valdkonna juhtivate mängutootjate mängudes. Maksed on mängukogemuse lahutamatu osa, seega mida kiirem tehing, seda kiirem ligipääs mängudele.

Digimakseid kasutatakse aktiivselt ka igapäevastes teenustes, nagu toidukullerid, parkimisrakendused, mobiilse piletiostuga ühistransport ning iseteenindusega tanklad. Samuti on need laialdaselt integreeritud e-kaubandusse, kus pangalingid, krediitkaardid ja digirahakotid võimaldavad kiiret ostlemist nii kohalikes kui rahvusvahelistes veebipoodides. Erinevad valdkonnad, alates meelelahutusest kuni reisiteenusteni, on seadnud digitaalsed maksed vaikimisi normiks ning see ei ole enam alternatiiv, vaid eeldus.

Statistika näitab sularahakasutuse kiiret vähenemist

Värskeimad andmed kinnitavad selget trendi. Sularaha väljavõtmine väheneb igal aastal nii arvult kui väärtuselt. Soome Pank teatas, et 2024. aasta oli üks suurima langusega aastaid sularahakasutuse ajaloos, seega füüsiline raha ei ole enam igapäevane norm.

Sularaha osakaal poes tehtavatest maksetest on umbes 9%, mis teeb Soomest ühe vähim sularaha kasutava riigi Euroopas. Pangakaardid, mobiilimaksed ja internetipangandus on muutunud tavaliseks, samas kui rahatähed ja mündid taanduvad tahaplaanile.

Digimaksed toovad kaasa efektiivsust

Digitaalsed makseviisid pakuvad vaieldamatuid eeliseid. Kaardi- ja mobiilimaksed on kiired, turvalised ja jälgitavad. Ettevõtted saavad kasu sularahakäitluse vähenemisest, väiksemast varguseriskist ja lihtsamast raamatupidamisest.

Mobiilimakseplatvormid nagu Siirto ja MobilePay on laialdaselt kasutusel, eriti teenindussektoris ja väikettevõtjate seas. EL-i reaalajas maksevõrk kiirendab üleminekut veelgi. 2024. aasta teisel poolel tehti Soomes 60 miljonit reaalajas makset, kokku summas 72,1 miljardit eurot.

Pangad ja tehnoloogiaettevõtted arendavad pidevalt uusi digiteenuseid. Ka avalik sektor ja omavalitsused liiguvad e-teenuste suunas, suurendades ootust, et kõik oleksid digitaalselt kättesaadavad.

Sularaha füüsiline kättesaadavus ei järgi digimuutust

Digiteenuste laienedes sularahateenused kahanevad. Otto-sularahaautomaate jääb vähemaks ning pangakontoreid suletakse või piiratakse nende sularahateenuseid automaatideks.

See tuleneb nõudlusest. Kui üha vähem inimesi kasutab sularaha, puudub teenusepakkujatel motivatsioon vanu süsteeme ülal hoida. Probleem muutub teravamaks piirkondades, kus lähim automaat võib jääda kümnete kilomeetrite kaugusele.

Paljud kauplused järgivad sama suunda. Osa ei võta sularaha enam vastu, kuna enamik kliente maksab digitaalselt. See vähendab maksevõimalusi ja loob olukordi, kus sularaha pole enam praktiline alternatiiv.

Soome seadus ei taga sularaha vastuvõtmist

Erinevalt Rootsist ei ole Soomes seadust, mis kohustaks ettevõtteid sularahamakseid aktsepteerima. See tähendab, et iga ettevõte võib ise otsustada, kas nad võtavad sularaha vastu või mitte ilma juriidiliste tagajärgedeta.

Soome Pank on sellele probleemile tähelepanu juhtinud. Kuigi sularaha on seaduslik maksevahend, sõltub selle kasutamine eraettevõtete otsustest. 2024. aasta aruandes märgiti, et ettevõtete valmidus sularaha vastu võtta väheneb, kuigi kodanike ootused sularaha kättesaadavusele püsivad kõrged.

Üle-eelmise, 2024. aasta lõpus moodustas rahandusministeerium töögrupi, et hinnata meetmeid, mis tagaksid põhiteenuste ja sularaha kättesaadavuse. Ettepanekuid oodatakse 2025. aastal, kuid seni puudub määrus, mis annaks tarbijale õiguse maksta sularahas.

Turvalisus ja töökindlus vajavad mitmekesiseid kanaleid

Digisüsteemid on efektiivsed, kuid mitte vigadele immuunsed. Euroopa Keskpank on rõhutanud varusüsteemide, näiteks sularaha ja võrguvabade makselahenduste olulisust kriisiolukordades. Küberrünnakud, elektrikatkestused või võrgukatkestused võivad digimaksed täielikult halvata.

Seetõttu testivad Soome ja teised Põhjamaad offline-makseid, kus kaarditehingud salvestatakse seadmesse ja töödeldakse hiljem, kui ühendus taastub. See sobib lühiajaliste katkestuste korral, kuid ei asenda sularaha ulatuslikumate häirete ajal.

Sularaha on ainus makseviis, mis töötab ilma elektri, interneti või vahendajateta. Soomes, kus väärtustatakse kriisivalmidust, võib sularaha hääbumine vähendada vastupanuvõimet hädaolukordades.

Kes jääb digihüppe ajal maha?

Sularahavaba ühiskond eeldab, et kõigil on ligipääs pangateenustele, nutitelefonile ja usaldusväärsele internetile. Tegelikkuses see alati ei kehti. Ilma püsiva elukoha, dokumentide või digioskusteta inimesed võivad jääda maksesüsteemist välja.

Osa töötab mitteametlikel või sularahapõhistel turgudel, kus digimaksed pole realistlikud. Teised väldivad elektroonilisi makseid privaatsuse või isikutuvastamise raskuste tõttu.

Ilma selge regulatsiooni ja ligipääsetavuseta võivad need inimesed jääda teenustest ja majandusosalusest kõrvale. Sularahavaba ühiskond ei saa olla õiglane, kui maksmine eeldab teatud tehnilist või majanduslikku seisu.

Digiliidriks olemine nõuab ka võrdsust ja kindlust

Soome on digitaalsete maksete puhul esirinnas. Eesrindlikkus toob kaasa vastutuse: tuleb tagada, et keegi ei jääks kõrvale ega muutuks haavatavamaks. Uuenduste kõrval on vaja ligipääsetavust ja alternatiive.

Sularaha säilitamine ei ole samm tagasi, vaid turvavõrk, mis toetab valikuvabadust ja varustuskindlust. Tarbija õigused, tugev taristu ja selged reeglid võimaldavad nii digiarengut kui ka füüsilise raha säilimist.

Sularaha vähenemine tuleneb tarbimisharjumustest ja tehnoloogilisest arengust. Kuid arutelu peab hõlmama enamat kui mugavust, see peab käsitlema ka õiglust.