Lappeenranta ettevõtja Topi Karppanen on hommikul rõõmsameelne, kuigi oli öösel Venemaal. Ta käis Venemaal Saimaa kanali hooldusteel lund lükkamas.

Piirkonna tee on 25 kilomeetrit pikk, vahendab Yle.

„See oli tavaline töö. Üle piiri, siis poolteist tundi lumelükkamist ja tagasi üle piiri Soome poolele,” ütleb Karppanen.

See on teine ​​talv, mil Karppanen on YIT Road oy alltöövõtjana Venemaa poolel lund lükanud.

Riikidevahelise kokkuleppe kohaselt vastutab Saimaa kanali renditud ala hooldamise eest Soome. Soomlased töötavad Venemaal mitu päeva nädalas.

Enamik neist sõidab paarikaupa, kuid Karppanen juhib oma sahaautot üksi.

Ta käib talvel lund lükkamas umbes 30 korda. Suvel tehakse teehooldust paar korda kuus.

Venemaa pole Karppanenile tuttav maa ja ta ei oska sealset keelt. Tema esimene tööreis poolteist aastat tagasi oli väga meeldejääv.

Kui tõkkepuud esimest korda üles tõsteti, sain aru, et nüüd olen seal täiesti üksi, sõnab ta.

Hooldust vajav tee on kitsas, aga tühjana on seda lihtne läbida. Mobiililevi pole kõikjal saadaval.

Abi on saadaval pikkade vahemaade tagant. Rikke puhuks on parem kaasas kanda veidi suuremat võileiba, enne kui proovite leida kohta, kus telefoni on kuulda, märgib ta.

Soome ja Venemaa vaheline piir on kolmandat aastat suletud. Saimaa kanali renditud alal tehakse endiselt mitmesuguseid hooldustöid.

Seal testitakse ja hooldatakse kanali seadmeid ning reguleeritakse vee vooluhulka ja kõrgust.

„Käime kord nädalas kontrollimas, et poleks juhtunud midagi, mis on vastuolus rendilepingu artiklitega, ja et asjad oleksid lepinguga nõutavas seisukorras. See peaks kehtima nii soomlaste kui ka venelaste kohta,” ütleb Saimaa kanalivoliniku büroo juhataja Seppo Kykkänen.

Saimaa kanalil on kaheksa lüüsi. Neist viis asuvad Venemaa poolel. Kanali hooldustee on praktiliselt tee, mida mööda kulgeb kogu liiklus Soome piiri ja Viiburi vahel.

Soomlased on kogu selle aja jooksul hoolitsenud oma kohustuste ja kanali seadmete seisukorra eest, isegi kui piir on suletud.

Peame meeles pidama, et kõik kanali ehitised ja seadmed on Soome riigi omand. Meie hoolitseme oma vara eest igas olukorras, sõnab Kykkänen.

Renditud alal on nüüd väga rahulik. Lisaks soomlastele on seal kohal ka Venemaa piiri- ja tolliasutused.

Venelased vajavad piirkonda sisenemiseks Venemaa kanalivoliniku luba. Selliseid lube pole seal juba mõnda aega välja antud, ütleb Kykkänen.

Saimaa kanal

43 kilomeetrit pikk, millest umbes pool asub Soomes ja pool Venemaal.

Rendileping sõlmiti 1962. aastal.

Lepingut pikendati 50 aastaks 2010. aastal.

Rendialal kohaldatakse Venemaa õigusakte.

Kanali enda osas kohaldatakse Soome veetranspordi õigusakte.