Helsingi piirkonnas elav 56-aastane Kirsi saatis Iltalehti ajakirjanikule üllatava sõnumi:

Pärast loo lugemist sain aru, kui vaene ma tegelikult olen ja kuidas minust paremini toime tulevad inimesed käivad regulaarselt toiduabis.

Kirsil jääb pärast üüri maksmist kätte vähem kui 500 eurot kuus.

Kirsi oli lugenud artiklit Hursti toiduabis käinud inimeste kogemustest ja sellest, mida nad arvavad Helsingi linnavoliniku Otto Meri arvamustest.

Meri oli öelnud, et toiduabis on inimesi, kes saaksid ilma selleta hakkama.

„Jah, soomlased seisavad tundide kaupa ka tasuta ämbrite järjekorras,” oli üks Meri mõtetest.

Linnavoliniku arvamused ajasid paljusid vihale, aga Kirsi ei lasknud end neist häirida. Ta tahtis arutelus osaleda.

Kirsi räägib, et ta on töötu, õpib uut ametit ja elab äärmiselt kokkuhoidlikult, kuid nõustub siiski osaliselt Meriga.

„Minu olukorra põhjal otsustades on toiduabi järjekordades hea sissetulekuga inimesi, just nagu Meri ütles,” arutleb Kirsi.

Ühes asjas nõustub ta Meriga.

„Töökohtade loomine oleks palju tulusam. See annaks mulle lootust pärast õpinguid tööd saada,” ütleb ta.

Kirsi ei esine loos oma nimega, sest ta räägib väga isiklikest asjadest, millest mõned on seotud tema lastega.

Kirsi elu võttis dramaatilise pöörde umbes 14 aastat tagasi toimunud lahutusega. Praegu ütleb ta, et on töötu, õpib magistrantuuris ja elab üksi. Tema kodu on väike linna üürikorter Helsingi piirkonnas.

Kirsi neli last on välja kolinud, noorim paar aastat tagasi. Pärast seda suutis Kirsi oma eluasemekulusid vähendada, kolides 40-ruutmeetrisesse kahetoalisse korterisse.

Üüri alandamine eeldab aga kolimist teise linna, sest ta ei leidnud asenduskorterit. Kirsi oli sel ajal paar aastat eluaseme järjekorras olnud.

Kirsi sissetulek koosneb Kela töötu abirahast, õppetoetusest ja sotsiaalabist.

Need on kokku umbes 1000 eurot kuus, arvutab ta.

Väikse kahetoalise korteri üür on 650 eurot. Kirsi saab eluasemetoetust umbes 360 eurot.

Iltalehti on näinud Kela makseteatist Kirsi töötu abiraha kohta, mis oli 744 eurot. Sellelt olid maksud 205 eurot. Õppekulude toetus 180 eurot on maksuvaba tulu.

See on üheksa eurot päevas ja seda makstakse ainult argipäevade eest, täpsustab Kirsi.

Töötu abiraha ei kesta igavesti ja makseteates on kirjas, et Kirsile oli detsembris juba üle poole sellest välja makstud, so 237 päeva. Töötu abiraha saab maksta maksimaalselt 400 päeva.

Muutus Kirsi eelmise eluga võrreldes on tohutu, sest ta teenis oma esimesel töökohal hästi.

Talle jäi kuus kätte 4000 eurot, ütleb ta.

Pärast üüri maksmist jääb Kirsil nüüd kuus kätte alla 500 euro. Ometi pole ta kunagi mõelnudki toiduabist toidu hankimisele.

Olen arvanud, et saan hakkama, ja pole kunagi läinud toidukoti järel. Ma arvan, et keegi vajab seda rohkem kui mina, sõnab ta.

Kirsi tunnistab, et toidukoti järele mineku lävi oleks tema jaoks tõesti kõrge. Ta ei oska sellele kohe põhjust anda.

Vastus peitub vähemalt osaliselt Kirsi eelmises elus. Enne lahutust elas ta väga mugavat pereelu.

Kui tema esimene laps sündis, töötas Kirsi veel kaubandussektoris ja tema töö nõudis palju reisimist. Kirsi jäi koduperenaiseks siis, kui peres oli korraga mitu mähkmete vahetamist nõudvat last.

Kui lapsed olid väikesed, olin mina seitse aastat kodus. See oli võimalik tänu mu mehele, kellel oli väga hea sissetulek, ütleb Kirsi.

Abieluõnn ei kestnud aga kaua ja Kirsi sõnul sunniti ta vastu tahtmist abielu lahutama. Pärast kodus veedetud aastaid ja lahutust ei suutnud ta enam oma eelmist tööd teha.

Olin nii halvas seisus, et pidin ümber õppima, ütleb ta.

Kuna õendusvaldkonnas oli tol ajal veel palju töökohti, õppis Kirsi haiglaõeks. Ta töötas haiglates ja vahel ka tervisekeskustes. Kuna ta tundis selle valdkonna vastu huvi, asus ta õppima õeks.

Kirsi otsustas aga taas suunda muuta ja vahetas õpinguid. Ta lõpetas lahenduskeskse terapeudina.

See võttis kaks aastat ja oli üsna kallis haridus. Aga kuna ma ei ole Kela terapeut, siis see karistab inimesi, ütleb Kirsi.

Selle all peab ta silmas seda, et kliente on vähe, sest nad ei saa Kela hüvitist Kirsi vastuvõtul käimise eest.

Õendusõpingute katkestamise ja õetöölt lahkumise põhjuseks oli see, et Kirsi arvates ei vastanud palk töö nõudmistele. Oma parimal tööperioodil teenis ta brutopalka 3300 eurot, kuid see eeldas töötamist topelt- ja öövahetustes ning nädalavahetustel.

Teine põhjus oli Kirsi sõnul see, et järsku polnud enam õdedele töökohti nagu varem.

See oli suur pettumus, ütleb ta.

Kirsi jätkab õpinguid. Praegu läbib ta täiendkoolitust töö alal vaimse tervise ja narkomaaniaga.

Saan töötutoetust ja kuluhüvitis on üheksa eurot tööpäeva kohta. Teen nüüd ka tasustamata praktikaid, naerab ta oma palgapuuduse üle.

Niikaua kui lapsed kodus elasid, oli Kirsi rahaline seis hea.

Kuna elatisraha oli suur, saime hästi hakkama, sõnab ta.

Aga kuidas ometi saab Kirsi pärast kõike läbielatut end õnnelikuna tunda?

Olen leppinud lihtsate asjadega ja isegi plaaninud mõned võlad ära maksta. Olen lapsi vahel isegi aidanud, ütleb ta.

Lapsed ei vaja enam ema abi, sest neil on töökoht isa ettevõttes.

Kirsil on võlad ravikulude eest, aga ta pole täitemenetlust kaela saanud.

Kirsi ütleb, et saab oma praeguse sissetulekuga hakkama, sest ta elab väga kokkuhoidlikult.

Kuigi sissetulek on olematu, saan ma hakkama, räägib ta.

Kirsi kokkuhoid tähendab muuhulgas ettevaatlikkust toidukaupade ostmisel. Ta ostab punaste siltidega tooteid ja jälgib pakkumisi.

Ostan allahindlustest, pean seda tegema. Panen osa sügavkülma, aga ei kuhja. „Mul pole aega ega huvi hilisõhtul poes käia,” ütleb ta, pidades silmas aega, mil soodushinnad veelgi langevad.

Kirsi ütleb, et hoolimata säästueelarvest toitub ta tervislikult. Ta järgib Vahemere dieeti, eelistades valguallikana köögivilju ja kana. Marjadega puder maitseb hommikusöögiks hästi.

Köögiviljad pole ju kallid. Avokaado leival annab mulle häid rasvu ja avokaadoleib annab tundideks täiskõhutunde. Munad on ka head, soovitab ta.

Üks asi, mida Kirsi oma vanast elust igatseb, on reisimine. Viimastel aastatel on tema reisid piirdunud Tallinna ja Stockholmiga.

Jah, mul on kevadel isu minna Kreekasse või kuhugi mujale Vahemere äärde. Olen selle all kannatanud, kui on olnud puhkusevajadus ja olen väsinud.

Kuigi Kirsi ei usu, et ta kunagi toiduabi järjekorda läheks, mõistab ta neid, kes seda teevad. Kuid ta tunnistab, et teda häiris, kui temast parema sissetulekuga inimesed Iltalehtile rääkisid, et nad seisavad regulaarselt toiduabi järjekorras.

„Ma kujutasin neid endamisi ette, aga ma ei tea nende inimeste tegelikku olukorda,” ütleb ta.

Kirsi rõhutab, et toiduabi järjekorrad on vajalikud.

Muidugi on neid vaja. Igal inimesel võib tekkida olukord, kus ta ei saa tööle minna. Kuigi pikk järjekorras seismine ei ole inimväärikust tõstev, märgib ta.

Kirsi kahetseb järjekordade pikenemist.

See on iseenesest kahetsusväärne, et ühiskonnas on olukord muutunud selliseks, et üha rohkem inimesi peab järjekorras seisma, sõnab ta.

Inimesi, kes toidujärjekorras seisavad, on nimetatud laiskadeks ja isegi nõrkadeks.

Ma ei ütleks, et inimesed on nõrgad. Meil ​​võivad olla nii erinevad võimalused toimetulekuks, sõnab ta.

Kirsi räägib, et tema enda lapsepõlv oli kohutav. Tema vanemate elus olid alkoholi ja vaimse tervise probleemid.

Seal oli palju puudu, ütleb ta.

Raske kodune keskkond traumeeris Kirsit.

See oli koolis nähtav ja mõjutas minu võimet luua suhteid. Mind sunniti kahjulikesse suhetesse. Aga nüüd olen oma olukorraga rahul ja tänulik mineviku eest, lausub ta.

Kirsi usub, et tema raske lapsepõlv on osaliselt põhjus, miks ta on oma kitsastes rahalistes oludes nii hästi hakkama saanud.

Olen elanud nii kohutavat lapsepõlve, et olen oma elus mitu korda õppinud toime tulema. Ja teatud kogemused annavad mulle jõudu. Ma arvan, et kui ma selle üle elasin, siis ma elan üle ka kõige muu, ütleb ta.

Kuigi Kirsi on enda sõnul pidanud elus „paljust loobuma”, on tal siiski jõudu ettepoole vaadata. Tema õpingud lõpevad kevadel ning Kirsi unistab töökoha saamisest ja avaramast korterist.

Jõulude ajal, kui lapsed külla tulid, taipasin, kui väike mu kahetoaline korter tegelikult on. Ma kannatasin selle all, sõnab ta.

Kirsi on oma lastele soovitanud õppida ja tööd leida. Ta on neile ka meelde tuletanud, et raha pole kõige tähtsam ja et see võib hetkega kaduda.

Olen oma lastele õpetanud, et raskused on takistused, millest tuleb üle hüpata. Ja et elada tuleb mõistlikult, sõnab ta.

Kirsi ütleb, et ta usaldab, et ühiskond hoolitseb tema eest vajadusel.

Jah, ma usaldan. Selles ühiskonnas on veel palju head, kuigi palju on valesti läinud. Ühiskond on suutnud näidata, et ta hoolib, ütleb Kirsi, kes kandideeris kohalikel valimistel Koonderakonna nimekirjas, kuid ei osutunud valituks.

Kirsi võtab tabavalt kokku omaenda elutee.

On tulnud mitu korda nahka vahetada, lausub ta.