Soome lahe idaosas häiritakse meresatelliitnavigatsioonisüsteeme süstemaatilisemalt kui kunagi varem.

Eriti on sagenenud navigatsioonisüsteemide petmine ehk võltsimine. Sellisel juhul saab laev võltsitud asukohasignaali, mis paneb navigatsioonisüsteemi arvama, et see asub teises kohas, kui laev tegelikult asub, vahendab Yle.

Petmine toimub tavaliselt marsruuti peenelt muutes, mistõttu viga ei pruugi kohe märgata.

Lennuliiklus suudab end häirete eest paremini kaitsta kui laevandus, kuna kasutab mitut navigatsioonisüsteemi.

Olukord Läänemerel on keeruline, kuna laevandus sõltub suuresti satelliitpositsioneerimisest.

„Mereliikluses on häirete eest kaitsmine eriti keeruline, kuna paljud alternatiivsed navigatsioonisüsteemid on kasutusest eemaldatud ja praegused süsteemid sõltuvad sageli satelliitpositsioneerimisest,” ütleb Soome Maamõõtmisameti Asukohateabekeskuse osakonnajuhataja professor Sanna Kaasalainen.

Lennuliikluses on taas kasutusele võetud vanad navigatsioonisüsteemid, mida GNSS-i häired ei mõjuta. Sama ootab ees ka mereliiklust. Paljudes riikides on hiljuti taas kasutusele võetud vanad raadiomajakad.

Kagu-Soome rakenduskõrgkooli logistika- ja merendusuuringute üksus ning Soome Maamõõtmisamet on uurinud, kuidas tagada satelliitnavigatsiooni ohutus Ida-Soomes.

Lahendus seisneb mitmest erinevast süsteemist saadud teabe samaaegses kasutamises.

„Anduritel ja kaardil põhinevad süsteemid muutuvad üha tavalisemaks, mistõttu räägime hübriidnavigatsioonist. Usaldusväärse asukohateabe arvutamiseks kasutatakse usaldusväärset teavet mitmest erinevast andmeallikast,” ütleb professor Kaasalainen.

Kaasalaineni sõnul on vaja positsioneerimisseadet, mis suudab automaatselt vahetada erinevate andmeallikate vahel olenevalt sellest, kus teave on usaldusväärne. Sellise seadme väljatöötamine nõuab aga palju teadus- ja arendustööd.

Lisaks vajab Soome teenust, mis pakub pidevat olukorrapilti häiretest.

Euroopa Liit töötab selle nimel, et leida satelliitnavigatsiooni segamisele tõhusam ja püsivam lahendus.

Eesmärk on minna üle peamiselt satelliidipõhisele navigatsioonile ning EL arendab koos Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) lähikosmoses asuvatel satelliitidel põhinevat väikesatelliitide põhist positsioneerimissüsteemi.

Uus süsteem muudab segamise keerulisemaks, kuid ei takista seda täielikult.

„See süsteem kasutab rohkem sagedusi kui praegused positsioneerimissüsteemid, seega nõuab see ründajalt segamiseks rohkem ressursse,” ütleb Kaasalainen.

Eelmise aasta lõpus käivitati juba EL-i satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo verifitseerimisteenus, mis võimaldab kasutajatel kontrollida, kas teave tuleb õigelt satelliidilt.

Täiesti uue positsioneerimissüsteemi loomine võtab veel aastaid.