Rootsi välispoliitika Ameerika Ühendriikide suhtes on muutunud enesekindlamaks ja otsekohesemaks, eriti võrreldes Soomega.

Muutus oli ilmne Säleni julgeolekukonverentsil, kus Rootsi peaminister Ulf Kristersson kritiseeris avalikult USA presidenti Donald Trumpi, vahendab Iltalehti.

„USA peaks vastupidi tänama Taanit, kes on aastate jooksul olnud väga lojaalne liitlane. Afganistanis ja Iraagis maksid enam kui 50 Taani sõdurit oma lojaalsuse eest kõrgeimat võimalikku hinda,” ütles Kristersson.

Kristerssoni sõnul seisavad Euroopa riigid Taani kaitsmisel üheskoos. Samuti nimetas ta tehnoloogiamiljardäri Elon Muski sotsiaalmeedias jobuks (asshole).

Soome läänenaaber on samuti väljendanud muret Trumpi imperialistlike ambitsioonide laienemise pärast Rootsi territooriumile.

Samal ajal on Soome suhted Ameerika Ühendriikidega endiselt „erakordselt lähedased”, hindab välispoliitika asjatundja Henri Vanhanen. Soome juhtkond on püüdnud vältida avaldusi, mis Trumpi vihastaksid, kuigi toon on viimasel ajal muutunud pingelisemaks.

Helsingi Ülikooli Põhjala uuringute professor Johan Strang on märganud, et Rootsi poliitika on muutunud. Ta läheneb küsimusele aga Taani ja Põhjala solidaarsuse vaatenurgast.

Strangi sõnul on Rootsil kolm lähedast naabrit, kellega kõigiga ta püüab olla parim sõber.

Taani on Trumpi nõudmiste tagasilükkamisel olnud kõige otsekohesem ja Rootsi on näiliselt astunud välja, et Taanit selles toetada, märgib ta.

Strangi sõnul oli Säleni konverentsil ainus Põhjamaadest tulnud külaline Soome välisminister Elina Valtonen.

Ta jäi just selle Gröönimaa küsimuse tõttu mõnevõrra varju, oli oma avalduses väga ettevaatlik ja rääkis peamiselt Venemaa ohust, sõnab ta.

Strangi hinnangul mõistavad rootslased ja taanlased hästi, millest Soome erinevus tuleneb.

Soome geograafilist ja geopoliitilist asendit peetakse selliseks, et Soomelt ei ole oodata järske muutusi Ameerika Ühendriikide suunas. Soome osaleb Põhjala ja Euroopa ühispoliitikas, kuid tema enda julgeolekupoliitika piirab tema manööverdamisruumi, lausub ta.

Gröönimaa osas on näiteks Rootsis välja pakutud ideid sõdurite saatmiseks piirkonda – mitte Ameerika Ühendriikide vastu, vaid sümboolse žestina, millega Euroopa ja Põhjamaad näitaksid, et nad võtavad vastutuse piirkonna julgeoleku eest.

Rootsi NATO liikmelisus oli poliitiliselt keerulisem protsess kui Soomel ning Rootsis on endiselt suurem NATO-skeptikute grupp kui Soomes. Sellest hoolimata on nii Rootsis kui ka Taanis näha selget pöördumist Euroopa poole ja eemale ainuüksi Ameerika Ühendriikidele lootmisest, märgib ta.

Strangi sõnul peavad Rootsi ja Taani praegu Ameerika Ühendriikide rolli üle avatumat ja ausamat arutelu kui Soome.

Soomel ​​on olnud alati natuke erinev tegevuskava ja seda mõistetakse Rootsis ja Taanis. Soomelt ei oodata mingeid karme avaldusi.