Veebruar ja võimalik, et kogu talve lõpp paistab olevat väga külm. Meteoroloog Markus Mäntykannas märgib värskes Foreca blogipostituses, et see on tingitud atmosfääris toimunud kollapsist.

Prognoosi kohaselt peaks veebruaris stratosfääris, st umbes 30–50 kilomeetri kõrgusel, toimuma kaks kollapsit, mis vähendavad oluliselt sooja õhku kandvate läänehoovuste kiirust.

Esimene kollaps peaks toimuma jaanuari-veebruari vahetusel ning teine ​​varsti pärast seda.

Hoovuste nõrgenemine on tingitud polaarkeerisest, mis Mäntykannase sõnul on aastavahetusest alates „hakkanud ebakorrapäraselt käituma”.

Detsembris oli keeris stabiilne ja tihe, kuid jaanuaris on see olnud ettearvamatu ja ebastabiilne, ütleb Mäntykannas. Selle tulemusena on jäine arktiline õhk pääsenud Põhja-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse.

See arengutrend algas ootamatult aastavahetusel ja näiteks enne jõule polnud pikaajalistes prognoosides sellest mingeid märke. Sel talvel on prognoosides toimunud väga kiired ja radikaalsed muutused, mis on muutnud meteoroloogide töö erakordselt huvitavaks – ja väljakutseid pakkuvaks, ütleb Mäntykannas teates.

Polaarkeeris on tuulesüsteem, mis tekib talvel atmosfääri ülemistes kihtides, tiirledes ümber pooluste ja kattes kogu polaarpiirkonna. Tugev polaarkeeris hoiab külma õhku polaarpiirkondades, kuid kui keeris nõrgeneb, laseb see polaarpiirkonnast pärit külmal õhul lõunasse voolata.

Stratosfääri soojenemine mõjutab keerise voolukiirust ja struktuuri. Läänetuuled hoiavad keerist koos ja nende nõrgenedes võib keeris isegi täielikult laguneda. Kliimamuutuste tõttu muutub polaarkeeris tõenäoliselt üha ettearvamatumaks.

Läänehoovused on eeldatavasti väga nõrgad kogu veebruari vältel ja võimalik, et ka märtsis. Traditsioonilisi soojemaid perioode pole näha.

Kõige külmemad hetked näivad tabavat Soome lõuna- ja keskosa veebruari esimestel päevadel, mil hommikuti võib olla 20–30 kraadi külma.

Euroopas on eriti suuri külmaanomaaliaid oodata Balti riikides, Valgevenes ja Ukrainas. Seal võib olla tavapärasest 20–30 kraadi külmem ja Ukrainas võib pakane ulatuda -30 kraadini.

Veebruaris aga suureneb päevane temperatuuri kõikumine, kuna päike hakkab soojendama. Päeva jooksul võib temperatuur tõusta kuni 20 kraadi.

Samuti näitab NAO indeks külmapoolset talve lõppu, märgib Foreca.

Indeks näitab õhurõhu jaotust Põhja-Atlandil. Selle kohaselt on Islandi lähedal tavapärasest kõrgem õhurõhk, mis takistab sooja õhu jõudmist Põhja-Euroopasse.

Selle tulemusena seisab Põhja-Euroopa silmitsi pika ja külma aastaajaga ning madalrõhkkond, tormid ja vihm suunduvad Vahemere maadesse.