Rootsi kaitseväe juhataja Michael Claesson usub, et Venemaa paneb tulevikus proovile NATO artikli 5 kehtivuse.

Claessoni sõnul võib see juhtuda kohtades, kus kaitseolud on tavapärasest nõrgemad, näiteks Balti riikides, vahendab Helsingin Sanomat.

Ta toob välja ka stsenaariumi, kus venelased ilmuvad mõnele Soome või Rootsi saarestiku saarele.

„Ma võin ette kujutada nii Rootsi kui ka Soome saarestikku – sadu tuhandeid saari –, kus erinevatel põhjustel võiks paikseks jääda ja väita, et näiteks NATO ja Lääs ohustavad mereliiklust ning et me peame erinevatel põhjustel tagama Läänemerel navigatsioonivabaduse,” sõnab ta.

„Või lihtsalt teha sümboolse jõudemonstratsiooni, asudes mõnele saarele ja vaadates, mis juhtub,” lisab ta.

Claesson rõhutab, et need on kujuteldavad näited.

Claesson andis täna teisipäeval 13. jaanuaril Rootsis Säleni julgeolekukonverentsil ühisintervjuu ajalehtedele Helsingin Sanomat, Kauppalehti ja Iltalehti.

Ta ütles, et ei näe Venemaa ja NATO vahelise suure sõja ohtu. Venemaa teab, et kaotaks sellise sõja.

Selle asemel võidakse hübriidoperatsioonide piire veelgi venitada. See võib tähendada ka seda, et artikkel 5 valitakse testimiseks, okupeerides ajutiselt väikese maa-ala ja oodates, milline on reaktsioon.

„Ja kui reaktsiooni ei tule, saab nii üksikutele NATO riikidele kui ka organisatsioonile endale saata mitmesuguseid signaale, et sellel puudub tegutsemisvõime,” märkis ta.

NATO artikkel 5 on NATO asutamislepingu artikkel, mis määratleb liikmesriikide kohustuse kaitsta teisi liikmesriike.

Claesson usub, et kui operatsioonid peaks toimuma näiteks Soome või Rootsi saarestikus, oleksid riigid heas positsioonis olukorra avastamiseks ja kiireks tegutsemiseks.

Venemaa agressioonisõda jätkub neljandat aastat. Claesson usub, et kui Ukrainas mingil hetkel rahu saavutatakse, on see tõenäoliselt nähtav ka Soome ja Rootsi ümbruses.

Ta juhib tähelepanu sellele, et Venemaal on kolm korda rohkem lepingulisi sõdureid võrreldes olukorraga 2022. aasta veebruaris, mil algas täiemahuline sissetung Ukrainasse.

„Ja minu ja meie lähtepunkt on see, et väed viiakse lähemale meie ühisele geograafilisele lähedusele, näiteks Soome piiri lähedale, Arktikasse, aga ka kolme Balti riigi lähedale,” sõnab ta.

Claesson ütleb, et näeb ka selget ohtu, et sõdureid viiakse üle sõjaväelistesse eraettevõtetesse, näiteks Aafrikas. Need väed tegutsevad Aafrikas viisil, mis ei too kasu Euroopale.

Sel aastal keskendus Säleni julgeolekukonverentsil arutelu lisaks Venemaale suuresti ka Ameerika Ühendriikidele.

USA on ähvardanud oma liitlast Taanit Gröönimaa ülevõtmisega ja rünnanud Venezuelat. USA uus julgeolekustrateegia ei nimeta Venemaad ohuks. Selle asemel suhtutakse Euroopasse väga kriitiliselt.

Claesson ütleb, et usaldab endiselt Ameerika Ühendriike kui liitlast.

Ta väidab, et Ameerika Ühendriikidel oleks lihtne otsustada NATO-st lahkuda.

„Kuni see juhtub, eeldan, et lubadusi peetakse. Mul pole ka mingeid märke sõjalisel tasandil millestki muust,” sõnab ta.

Siiski on selge, et Ameerika Ühendriikide tähelepanu pöördub Euroopast Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna poole.

Sälenis käis Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius välja idee 100 000 sõdurist koosneva alalise Euroopa sõjalise jõu loomisest juhuks, kui Ameerika Ühendriigid Euroopast lahkuvad. Praegu on suur osa NATO sõduritest ameeriklased.

Claesson näeb vägede väljaviimist kui proovikivi.

Ta ütleb, et tema arvates on õige, et Euroopa võtab vastutuse oma julgeoleku eest ise. Samal ajal oleks soodsam, kui NATO Euroopa osa tugevdataks. Ta ei ole vaimustuses eraldi uuest väest. Ta ütleb, et usub, et paljud kolleegid arvavad samamoodi.

„Investeeringud ja kogu see hõõrdumine, mida eraldi Euroopa alalise väe loomine oma juhtimisstruktuuriga tekitaks – ma usun, et kõik mõistavad, et sellise korralduseks pole rahalisi ressursse, personali, materjali ega midagi muud,” märgib ta.

Rootsi kärpis oma kaitset pärast külma sõda, kuid nüüd relvastub kiiresti. Sel aastal on kaitsekulutuste suhe SKP-sse teel 2,8 protsendini. Kümme aastat tagasi oli see näitaja veidi üle ühe protsendi.

Millised väljakutsed on praeguses olukorras?

Claesson mainib aeglast otsustusprotsessi. Lisaks tõusevad hinnad. Rohkema raha eest peaks aga rohkem saama, mitte ainult kallimalt.

Dagens Nyheter kirjutas hiljuti muutuste aeglusest. Selle kohaselt saadeti Rootsi poolt Lätti määratud NATO sõdurid teele kompassi, kaardi ja 14-kilogrammise raadioga sidevahendina. Digitaliseerimine polnud kõnealuse väeosani veel jõudnud.

Asja parandati. Claessonilt küsiti veel: milline varustus võiks olla Rootsi juhitud ja Soome toetuseks määratud nn NATO eelväel?

Ülem naerab. Ta ütleb, et asi keerati meedias üle võlli ja see raadio oli autos. See ei olnud ette nähtud kaasas kandmiseks. Ta lubas Soome minejatele head varustust.

„Ei, asi pole kaartides, pliiatsites ega milleski sellises. Asi on kaasaegsetes juhtimissüsteemides,” märgib ta.