Tehisintellekti kasutatakse üha enam kuritegelikel eesmärkidel.

See esitab kodanikele enneolematu väljakutse. Eriti ohustatud on vanemad inimesed, kes on harjunud usaldama seda, mida nad kuulevad ja näevad, vahendab Iltalehti.

Põhimõtteliselt oleme harjunud usaldama seda, mida näeme. Nüüd toimub suur muutus ja me peame suutma hinnata, kas saame enam usaldada seda, mida näeme, ütleb keskkriminaalpolitsei (KRP) kriminaalinspektor Jussi Larvanto.

Küberpettustele spetsialiseerunud Larvanto viitab oma avalduses süvavõltsingu tehnoloogiale, mis on tehisintellekti abil loodud pildimanipulatsioon. Süvavõltsingu puhul saab inimesi panna tegema või ütlema asju, mida nad tegelikult teinud või öelnud pole.

Manipuleerida saab juhuslike inimeste nägudega ja näiteks erinevate organisatsioonide või ettevõtete nimedega. Eelmisel nädalal teatas Iltalehti Lotta Maija nimelisest profiilist, kes esines sotsiaalmeedias Finnairi töötajana.

Tegelikkuses ei olnud tegemist lennufirma töötajaga, vaid tehisintellekti abil loodud profiiliga, mida kasutati täiskasvanutele mõeldud meelelahutussisu turustamiseks ja mida end 24-aastasena esitlenud Lotta Maija pakkus Fanvue teenuses.

Larvanto sõnul on seni enamik politsei tähelepanu alla sattunud süvavõltinguid seotud investeerimispettustega.

Süvavõltsinguid on tehtud tuntud soomlaste nägude abil, et reklaamida mingeid investeerimisplatvorme, mis on tegelikult olnud täiesti kuritegelikud, ütleb Larvanto.

Platvormidesse investeeritud raha on kadunud kurjategijate taskutesse.

Larvanto sõnul kasutatakse pettusesektoris süvavõltinguid inimeste usalduse äratamiseks. Vähemalt seni pole politseil teada ühestki süvavõltsingust, mida politsei nimel või näoga levitataks.

Siiski on ka see võimalik, kuna viimastel aastatel on politsei – aga ka teiste tuntud organisatsioonide – nimel saadetud suur hulk erinevaid petu- ja andmepüügisõnumeid.

Praegu saadetakse näiteks politsei nimel e-kirju ja tehakse telefonikõnesid, et inimestelt raha välja petta, ütleb Larvanto.

Süvavõltsingut saab seostada ka muud tüüpi kuritegevusega. Tehisintellektiga tehtud videoid saab kasutada näiteks ettevõtte või eraisiku maine kahjustamiseks.

Üle-eelmise 2024. aasta suvel mõisteti Hispaanias süüdi 15 koolilast süvavõltsingu sisu levitamise eest. Koolilapsed olid tehisintellekti abil loonud oma naissoost eakaaslastest seksuaalse alatooniga pilte ja levitanud neid pilte WhatsAppi gruppides.

Larvento sõnul on ka Soomes täheldatud erootilist süvavõltsingu sisu.

Kui süvavõltsingu tehnoloogia abil luuakse erootilist materjali, saab kaaluda, kas tegemist on laimu või mingisuguse seksuaalkuriteoga, näiteks seksuaalse alatooniga pildi ebaseadusliku levitamisega, märgib ta.

Kui olete sellise teo ohver, tasub esitada kuriteoteade, lisab ta.

Süvavõltsingud on osa laiemast küberturvalisuse problemaatikast.

Kriminaalinspektor Larvanto rõhutab, et praegu on e-posti, tekstisõnumite või telefonikõnede teel toime pandud pettused oluliselt levinumad kui süvavõltsingud.

Tehnoloogia areneb aga pidevalt, mis võimaldab ka kurjategijatele uusi tegutsemismeetodeid.

Larvanto sõnul on parim viis pettuste vältimiseks püüda mõista, milliseid meetodeid kurjategijad kasutavad.

Politsei teeb pidevalt koostööd teiste asutuste ja erasektoriga, näiteks pankadega, et suurendada inimeste teadlikkust ja arusaamist.

Seejärel, kui kuriteod toime pannakse, loodame, et neist teatatakse, sõnab ta.

Soome ettevõtted jälgivad aktiivselt ka süvavõltsingutega seotud infoturbeprobleeme ja ohte. See on vajalik, kuna Jyväskylä ülikooli kommunikatsioonijuhtimise professor Vilma Luoma-aho teatas eelmisel nädalal, et süvavõltsingud võivad peagi olla kõigi suuremate kaubamärkide puhul tavalised.