Eelmise, 2025. aasta sügisel saatis Soome riigist välja Venemaa kodaniku Pavel Kuzmitšovi, kelle varjupaigataotlus oli tagasi lükatud.

See oli nn sunniviisiline väljasaatmine, vahendab Iltalehti.

Politsei eskortis Kuzmitšovi laevaga Eestisse ja andis ta Narva piiripunktis üle Venemaa võimudele, kes ta kohe kinni võtsid.

Juhtunust kirjutab Venemaa uuriv väljaanne Verstka, mis on uurinud Venemaale tagasi saadetud varjupaigataotlejate saatust.

Kuzmitšovi saatus on üks murettekitavamaid.

31-aastane Kuzmitšov oli pärit Moskvast kirdes asuvast Kostroma linnast. Ta saabus Soome 2023. aasta juunis koos onuga kummipaadiga ja palus varjupaika.

Venemaa võimud leidsid nende mahajäetud paadi, millega nad olid kolm päeva varem Soome lahel Primorskist lahkunud.

Juhtum äratas Venemaa meedias tähelepanu ja isikud paljastati kiiresti. Mõlemad olid tagaotsitavad ja neile esitati kriminaalsüüdistus ebaseadusliku piiriületuse eest.

Soomes anti tema onule varjupaik, kuid Kuzmitšovi taotlus lükati tagasi.

Oma otsuses leidis Soome migratsiooniamet, et Kuzmitšov oli esitanud ebausaldusväärset teavet poliitilise tagakiusamise kohta ning et ta võib Venemaale naasta ilma tagakiusamise või ebainimliku kohtlemise ohuta.

Juhtumi andmete kohaselt ei kaevanud Kuzmitšov otsust halduskohtusse edasi. Tema tuttavate sõnul võis põhjuseks olla keelebarjäär ja halb arusaam varjupaigaprotsessist.

Kaebuse esitamine oleks aga võinud väljasaatmise ära hoida või vähemalt seda edasi lükata.

„Pavel ei rääkinud kellelegi oma probleemidest varjupaigataotlusega. Ta on väga kinnine inimene. Me ei saanud temalt sõnagi,” ütles üks tema tuttavatest.

Septembri alguses helistas Kuzmitšov oma tuttavatele ja ütles, et ta on kinni võetud. Paar päeva hiljem teatas ta, et on laeval Tallinna ja et ta saadetakse sundkorras Venemaale tagasi.

Kuzmitšov arreteeriti kohe piiril. Ta viidi eeluurimisvangistusse Viiburisse, kust ta hiljem Peterburi üle anti.

Verstka allikate sõnul sattus Kuzmitšov Peterburi vanglast psühhiaatriahaiglasse. Väidetavalt oli ta väga halvas seisundis, peaaegu liikumisvõimetu ja tilguti all.

Ma ei tea, kas see oli tingitud piinamisest, survestamisest või oli tema vaimne seisund sel ajal halvenenud. Siiski on ta üsna tugev inimene, rääkis allikas.

Tuttav kahtlustab, et Kuzmitšovi võidakse survestada temalt uute ülestunnistuste saamiseks, ja kardab, et tema vastu võidakse esitada uusi kriminaalsüüdistusi.

Uurivad ajakirjanikud on juba mitmeid kuid püüdnud Kuzmitšovi Venemaa vangilaagrite saarestikus leida.

Peterburi eelvangistuskeskus vastas, et sõnumit ei saanud edastada, kuna saaja oli üle viidud teise asutusse.

Venemaalaste sunniviisiline tagasisaatmine EL-i riikidest otse Venemaale on haruldane. Tavaliselt lahkub negatiivse otsuse saanud varjupaigataotleja vabatahtlikult või läheb kolmandasse riiki.

Ekspertide sõnul oleks Kuzmitšovil sarnastes olukordades võinud olla võimalus minna kolmandasse riiki, näiteks Serbiasse või Türki, kuhu Venemaa kodanikud saavad viisata reisida.

Praktikas eeldab selline variant aga seda, et inimene mõistab varjupaigaprotsessi etappe ja teab, kuidas õigeaegselt tegutseda.

Verstka poolt intervjueeritud ekspertide sõnul ei ole paljud venelased Euroopa varjupaigamenetlusega tuttavad ega mõista alati selle nõudeid.

Inimesed ei mõista sageli varjupaigamenetlust ja arvavad, et kui oled näiteks korra oma naabrile oma vastuseisu sõjale väljendanud, saad kohe varjupaika taotleda. Nii see ei toimi.

Varjupaiga andmisel on otsustavaks teguriks individuaalne ja konkreetne tagakiusamise oht.