Iltalehti andmetel ei allu Soome USA presidendi Donald Trumpi väljapressimisele.

Välis- ja julgeolekupoliitika allikate sõnul ei kavatse Soome toetada ega aktsepteerida Trumpi nõudmist Gröönimaa Ameerika Ühendriikidega liita.

Allikate sõnul seab riigi juhtkond Põhjamaade ühtsuse Trumpile meeldimisest ettepoole, kui Soome peaks Gröönimaa küsimuses poole valima.

Eilse laupäeva 17. jaanuari õhtul ähvardas Trump kehtestada alates veebruarist kaheksale Euroopa riigile 10-protsendilised trahvitollid, kui Ameerika Ühendriigid Gröönimaad ei omanda.

Juunis tõuseksid tollid 25 protsendini.

Trumpi ähvardus on suunatud Taanile, Rootsile, Norrale, Prantsusmaale, Suurbritanniale, Saksamaale, Hollandile ja Soomele.

Need tollitariifid kehtestatakse ja neid tuleb maksta seni, kuni jõutakse kokkuleppele Gröönimaa täielikus ja igakülgses omandamises, kirjutas Trump sotsiaalmeedias.

Allikate sõnul on Soome juba ammu hinnanud, et NATO ja JEF-i riikide kaitseliit võiks suurendada Euroopa riikide sõjalist väljaõpet ja kohalolekut Gröönimaa läheduses sedavõrd, et sellest piisaks Trumpile saare kaitse tugevuse demonstreerimiseks.

Allikate sõnul on NATO sõjaline juhtkond Gröönimaa kaitset planeerinud Euroopa vägede ülema Alexus Grynkewichi juhtimisel, mille eesmärk oli panna Trump loobuma oma nõudest Gröönimaale.

Gröönimaa küsimusele on lahendusi otsitud ka NATO Nõukogus ehk liikmesriikide NATO suursaadikute seas.

Minu kuuldu põhjal on need olnud tervendavad arutelud. Minu arvates on kõige olulisem, et liitlased, kes on aastaid koos töötanud, neid keerulisi küsimusi arutaks ja töötaksid, ütles Grynkewich Säleni julgeolekukonverentsil.

Suurbritannia juhitud JEF-i riigid on Gröönimaal kavandanud ka ühisõppusi, mida saaks läbi viia nn JEF+ formaadis. Gröönimaa õppustel osaleks ka Kanada.

Kanada osales juba sügisel Tarassis JEF-i riikide ajaloo suurimal õppusel.

Novembris teatasid JEF-i riigid JEF+ opereerimismudeli kasutuselevõtust. Soome kaitseministeeriumi teatel „võimaldab see liitlaste ja partnerite vahelist vajaduspõhist koostööd”.

Allikate sõnul ei ole NATO ehk JEF-i raames läbiviidav õppus suunatud Ameerika Ühendriikide vastu, vaid selle eesmärk on vähendada Venemaa ja Hiina võimalusi oma võimu suurendamiseks Arktika piirkonnas.

Pärast Trumpi tolliähvardust näib, et õppuse alustamine Gröönimaal ei pane teda loobuma oma nõudmistest Gröönimaale.

Tähelepanuväärne on see, et ähvarduse sihtmärkideks on Suurbritannia, Holland, Taani, Norra, Rootsi ja Soome, kes kõik on ka JEF-i riigid.

Allikate sõnul jätkab Soome Taani toetamist Gröönimaa küsimuses. Soome presidendi eesmärk on arutada küsimust Trumpiga silmast silma ja veenda teda NATO ja JEF-i õppuste piisavuses Gröönimaal. Õppusel osaleksid ka Ameerika Ühendriigid.

Soome eeldab, et liitlaste vahelised probleemid lahendatakse arutelu ja ühiste mängureeglite kaudu, mitte surve avaldamise teel. Arktika julgeoleku tugevdamine koos liitlastega on Soome jaoks oluline. See on ka Taani juhitud ja koordineeritud tegevuse eesmärk Gröönimaal. Euroopa riigid on ühtsed. Rõhutame territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõtteid. Toetame Taanit ja Gröönimaad. Dialoog Ameerika Ühendriikidega jätkub. Tollitariifid kahjustaksid transatlantilisi suhteid ja võiksid viia kahjuliku spiraalini, kirjutas president Alexander Stubb sotsiaalmeedias.

Kui Trump jätkab oma haarde karmistamist ja Soome on sunnitud poole valima, rõhutab Soome Põhjala ühtsuse olulisust.

Allikad rõhutavad, et Põhjamaad kavatsevad näiteks ühendada oma õhujõud. Selle kohta on koostatud vastastikuse mõistmise memorandum. Kui Venemaa peaks Soomet ründama, kaitseksid teised Põhjamaad suure tõenäosusega Soomet. President Stubb teatas oma uusaastakõnes, et Põhjamaad on Soome kõige olulisemad liitlased.

Soome lähimad sõbrad on Põhjamaades ja Euroopas. Põhjala riikide koostööd tuleb tihendada. Euroopa koostööd tuleb veelgi süvendada. Miks? Sest mõlemad puudutavad Soome väärtusi ja huve. Soome julgeolek põhineb tugeval kaitsel ning NATO ja EL-i liikmelisusel, ütles Stubb.

Samal ajal kavatseb Soome allikate väitel hoida Gröönimaa küsimuses mõõdukust, et jätta siiski ruumi läbirääkimiste teel saavutatavale lahendusele.

Rootsi juhtkond tagab tõenäoliselt Trumpi tegude avaliku ja otsese kriitika. Säleni julgeolekukonverentsil ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson, et ähvarduste asemel peaksid Ühendriigid olema Taanile tänulikud Taani sõdurite ohvrite eest Iraagis ja Afganistanis.