Eelmisel aastal paljastas Läti Televisiooni saade De Facto, kuidas ühing Tev, mis võttis endale kohustuse transportida joobes juhtidelt konfiskeeritud autosid Lätist Ukrainasse, nõudis raha abi saajatelt – ukrainlastelt. Pärast seda, kui LTV selle teema päevavalgele tõi, hakkas asja uurima ka politsei, teatas De Facto eile 18. jaanuaril.

Eelmise, 2025. aasta 30. juunil algatas politsei uurimise väidete osas, et heategevusorganisatsioon Tev nõudis saajalt hüvitist annetuse tegemise eest, transportides konfiskeeritud autosid Ukrainasse. Neli kuud hiljem, kui uurimine oli lõppenud, algatas politsei kriminaalmenetluse.

„Praegu on kriminaalmenetlus kvalifitseeritud vastavalt kriminaalseadustiku paragrahvile 177(3), mis käsitleb ulatuslikku pettust või organiseeritud grupi poolt toime pandud pettust,” ütles politsei avalike suhete osakonna juhataja Simona Grāvīte. Uurimine on pooleli, seega politsei rohkem kommentaare ei anna.

De Facto sai esimesed teated, et ühing Tev nõudis abisaajatelt raha, eelmise aasta 12. juunil. Ukraina tsiviiltoetuse seaduse kohaselt saab Lätis joobes juhtidelt konfiskeeritud autosid Ukrainasse üle anda ainult ilma hüvitiseta.

Algselt saadud teabe kontrollimiseks viis De Facto läbi ajakirjandusliku eksperimendi ja korraldas nii, et Ukraina armees töötav Jaroslav helistas ühingu esindajale Amela Al-Asbahile ja uuris auto saamise võimaluste kohta.

Vestluses Jaroslaviga vastas ta: „Oleme arvutanud, et meie kulud on 1000 eurot auto kohta. Ja me küsime hüvitist kütuse eest, et see sinna viia. (..) Ja kindlustus on samuti kohustuslik. See on samuti meie kulu. Midagi on vaja parandada, varuosi on vaja osta. Mõnikord pole need autod isegi Riias. Näiteks oleme Riias, aga auto on kuskil väljaspool Riiat. Peame nende autode transportimiseks haagise ostma või rentima. Lühidalt, kulusid on kogu aeg. Ja me saame need edasi kanda ainult siis, kui need umbes 1000 euro suurused kulud kompenseeritakse.”

Algselt toimetati joobes juhtidelt konfiskeeritud autosid Ukrainasse ainult nn Twitteri konvoi ehk ühenduse Agendum abil. Hiljem hakkas Riiklik Varude Amet (NVA) koostööd tegema teiste valitsusväliste organisatsioonidega. Koostöö ühendusega Tev algas pärast seda, kui ühing ise oli seda siseministeeriumilt taotlenud.

Eelmisel suvel lõpetas NVA koostöö. „Algatati ametkondlik audit ja vastavalt sellele lõpetati koostöö. See oli meie asutuse otsus,” ütles NVA avalike suhete esindaja Sofija Upatniece.

De Facto palus NVA-l mitu korda näha dokumente, mis loetlevad autode saajaid Ukrainas. See võimaldaks aru saada, kui paljudelt abisaajatelt nõuti tuhat eurot, samuti seda, kas keegi selle summa tegelikult maksis. NVA seda teavet kriminaalmenetluse käigus aga ei esitanud.

Praeguseks on ka Riia linnavolikogu ajutiselt peatanud koostöö ühinguga Tev. Linnavolikogul ja ühingul Tev oli saja tuhande euro suurune koostööleping varjupaiga ehitamiseks Ukraina linnas Tšernihivis.

„Viimased lepingud Ukraina tsiviilelanike toetamiseks ühingu Tev kaudu sõlmiti eelmise aasta varakevadel, volikogu eelmise koosseisu ajal. Oli olemas koostööleping varjupaiga rajamiseks Tšernihivis. Minu teada on varjupaik rajatud,” ütles Riia linnapea Viesturs Kleinbergs.

Läti jätkab joobes juhtidelt konfiskeeritud autode üleandmist sõjast räsitud riiki. Sel nädalal kiitis valitsuskabinet heaks 21 sõiduki üleandmise Ukrainale ilma hüvitiseta. Autode Ukrainasse üleandmine usaldati kolmele valitsusvälisele organisatsioonile: ühingule Agendum, ühingule Tavi draugi ja sihtasutusele Ettevõtjad Rahu Eest.