Kanada relvajõud on välja töötanud mudeli võimalikust USA rünnakust Kanada vastu ja sellest, kuidas riik sellele reageeriks, ütlesid kaks kõrget valitsusallikat väljaandele Globe and Mail. Väljaanne ei nimetanud valitsusallikaid, kellel polnud volitusi teavet avalikult jagada.

See on esimene kord enam kui sajandi jooksul, kui Kanada on isegi teoreetiliselt hinnanud USA relvastatud rünnaku võimalust.

Relvajõudude väitel ei ole tegemist sõjaplaani, vaid kontseptuaalse modelleerimisega.

Lisaks rõhutavad ametnikud ja eksperdid, et USA rünnakut peetakse äärmiselt ebatõenäoliseks.

Mudeli kohaselt poleks Kanadal piisavalt sõdureid ega varustust, et tõrjuda tavapärast USA rünnakut.

Seega põhineks Kanada kaitse asümmeetrilisel sõjapidamisel, kus väikesed sõjaväe- või tsiviilrühmitused kaitseksid end varitsuste, sabotaaži, droonide ja tabamis-ja-põgenemistaktika abil.

Allikate sõnul tugineb mudel Afganistanis kasutatud geriljataktikale, mida kasutati esmalt Nõukogude ja hiljem Ameerika vägede vastu. Eesmärk oleks okupatsioonivägedele märkimisväärsete kaotuste tekitamine.

Kanada eeliseks on selle tohutu territoorium. Ameerika Ühendriikidel oleks äärmiselt raske riiki okupeerida.

Nende ainus lootus oleks nagu Venemaa tungis Kiievi peale ja loota, et see toimib ning ülejäänud riik alistub, kui nad on Ottawas võimu haaranud. Nagu Ukraina puhul, on minu jaoks arusaamatu, et me alistuksime, kui nad meie pealinna üle võtaksid, ütleb erukindral Mike Day, keda loo jaoks intervjueeriti.

Ärevuse põhjuseks on USA presidendi Donald Trumpi hiljutised teod. Muuhulgas on ta rääkinud Kanadast kui võimalikust Ameerika Ühendriikide 51. osariigist ja teatanud oma kavatsusest hõivata Gröönimaa.

Samal ajal jätkub Kanada ja Ameerika Ühendriikide sõjaline koostöö väidetavalt normaalselt ning USA relvajõudude poolt pole vaenulikke aktsioone nähtud.

Mitmed sõjaväeeksperdid peavad rünnakut ebareaalseks, kuid näevad modelleerimises Kanada kasvavat muret julgeolekuolukorra pärast.

Kanada relvajõud plaanivad oluliselt suurendada oma reserve ja tugevdada kaitsevõimet, eriti Arktikas. Ekspertide sõnul toimib tugev kaitsevõime ka heidutusena, et tagada äärmuslike stsenaariumide realiseerumise vältimine.