India tervishoiuametnikud pingutavad, et surmavat viirust ohjeldada pärast seda, kui ühe riigi suurima linna lähedal avastati viis ravimatu haiguse juhtumit.

Nahkhiirte levitatav Nipah-viirus on tuvastatud Lääne-Bengalis, India suuruselt kolmanda rahvaarvuga linna Kolkata lähedal, mis on viinud kiireloomulise kontaktide jälgimise ja karantiini kehtestamiseni.

Võimud kinnitasid, et eelmisel nädalal teatati kolmest uuest nakkusjuhtumist, vahendab uudisteagentuur Press Trust of India.

Nakatunute hulgas on arst, õde ja tervishoiutöötaja. Kaks haiglaõde – üks mees ja üks naine – olid juba varem positiivse testi andnud.

Mõlemad töötasid Narayana erahaiglas Barasatis, umbes 20 kilomeetrit Kolkatast põhja pool.

Tervishoiu- ja pereministeeriumi peasekretär Narayan Swaroop Nigam ütles, et üks kahest haiglaõest on kriitilises seisundis, kuna mõlemal tekkisid uusaastaöö ja 2. jaanuari vahel kõrge palavik ja hingamisprobleemid, vahendab Telegraph.

Arvatakse, et kriitilises seisundis haiglaõde, kes on nüüd koomas, sai nakkuse raskete hingamisprobleemidega patsiendi ravimisel.

See patsient suri enne, kui teste sai teha.

Vastuseks on ametnikud testinud 180 inimest ja pannud karantiini 20 kõrge riskiga kontakti, kuna hirm edasise leviku ees kasvab.

Nipah-viirus levib loomade ja inimeste vahel, kõige sagedamini nakatunud nahkhiirtelt või sigadelt, ning võib kanduda ka inimeselt inimesele.

Puuviljanahkhiired, kes on laialt levinud India linnades ja maapiirkondades, on viiruse loomulikud peremeesorganismid.

Inimestel võib nakkus alguses olla sümptomiteta, kuid see võib kiiresti areneda ägedaks hingamisteede haiguseks.

Sümptomiteks on palavik, peavalud, lihasvalu, oksendamine ja kurguvalu, rasketel juhtudel aga võib tekkida ajupõletik, mis viib 24–48 tunni jooksul koomani.

Viiruse suremus on 40–75 protsenti ning ravi ega vaktsiini sellele ei ole.

Oma suremuse ja epideemilise potentsiaali tõttu on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) liigitanud Nipah’i prioriteetseks patogeeniks ning on kutsunud üles kiireloomulisele uurimis- ja arendustegevusele, sealhulgas loomade ja inimeste vaktsiinide väljatöötamisele.

Puhanguga kaasneb ekspertide kasvav mure zoonoossete haiguste – loomadelt inimestele levivate haiguste – pärast, eriti pärast Covid-19 ja SARSi pandeemiaid.

Sellised haigused võivad inimese sekkumise tõttu elusloodusse ja keskkonnamuutuste tõttu kergemini levida.

Indias on Nipah-juhtumeid registreeritud peaaegu igal aastal enam kui kahe aastakümne jooksul.

Viirust on seostatud kümnete surmajuhtumitega Kerala lõunaosariigis alates selle esmakordsest avastamisest seal 2018. aastal.

Nipah tuvastati esmakordselt Malaisias ja Singapuris 1999. aastal, kus see nakatas seakasvatajaid, ning on sellest ajast alates põhjustanud puhanguid India ja Bangladeshi osades.

Kuigi viirus on mõnedel nahkhiireliikidel levinud, on inimeste nakatumine haruldane, kusjuures kõige tõenäolisem allikas on nahkhiired, sageli saastunud toidu tarbimise kaudu.

„Inimeste nakatumine on haruldane, kusjuures kõige tõenäolisem allikas on nahkhiired, mis on põhjustatud nakatunud looma söömisest,” ütles India Arstide Liidu endine president Rajeev Jayadevan Cochinis.

Nakatumise ohtu saab vähendada, vältides kokkupuudet sigade ja nahkhiirtega ning mitte juues toorest datlipalmi mahla, mis võib olla loomade poolt saastunud.

Nipah-viirust Euroopa riikides ei esine ja reisimisega seotud juhtumitest pole teatatud.