Taani reageeris NATO peasekretäri Mark Rutte ja USA presidendi Donald Trumpi kolmapäevase 21. jaanuari arutelule Gröönimaa üle reservatsioonidega.

Rutte ja Trumpi raamleping võib tähendada, et Gröönimaa kaotab oma iseseisvuse USA baaside ees, kirjutab väljaande Politiken korrespondent Jacob Fuglsang.

Gröönimaa suhtub Trumpi edendatavasse lepingu eelnõusse skeptiliselt, teatab uudisteagentuur AFP. Mitmed pealinna Nuuki elanikud väljendasid Trumpi suhtes sügavat umbusaldust.

Ta valetab, on levinud vastus.

NATO-l pole õigust Gröönimaa üle läbirääkimisi pidada, ütles Taani parlamendis saart esindav Aaja Chemnitz Larsen avalik-õiguslikule ringhäälingule DR. Mõned parlamendiliikmed on raamlepingu suhtes olnud ettevaatlikult positiivsed, kuid Chemnitz Larsen on kriitilisem.

Minu arvates näeb see välja nagu bluff, sõnas ta.

Trumpi sõnul annab raamleping Ameerika Ühendriikidele juurdepääsu Gröönimaa maavaradele. Loodusvaradest ei saa ilma Gröönimaata rääkida, ütles Aaja Chemnitz Larsen.

Gröönimaa vastuseis ameeriklastele on ainult kasvanud. Seepärast arvan, et peame jõuliselt kordama, et Gröönimaa ei ole müügiks, ütles parlamendiliige.

Taani meedia väljendas kergendust, et Trump, kes oli Gröönimaad sõjalise tegevusega ähvardanud, välistas eile jõu kasutamise.

„See aga ei kõrvalda probleemi,” ütles Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen avalik-õiguslikule ringhäälingule DR.

Rasmusseni sõnul on „selge”, et Trump üritab endiselt Gröönimaa üle täielikku kontrolli haarata. Taani ja Gröönimaa on korduvalt USA ostupakkumisi tagasi lükanud.

DR-i korrespondent Jacob Krogh ütles, et kuni raamlepingu sisu pole selge, ei saa kergendust tunda.

Võib-olla ei peaks me usaldama Trumpi teadmist gröönlaste ja taanlaste arvates heast tehingust, märkis ta.

Kroghi sõnul võib isegi siis, kui Trump oma seisukohta muudab, olla NATO-le ja transatlantilistele suhetele tekitatud kahju raske heastada.

Küsimus on selles, kas Trump seda üldse tahab, lisas ta.

Trump ja NATO peasekretär Mark Rutte teatasid eile kolmapäeval, et on saavutanud esialgse kokkuleppe USA seisukoha osas Gröönimaa ja Arktika osas. Trump on nõudnud USA täielikku kontrolli Gröönimaa üle.

New York Timesi allikate sõnul lubas Rutte Trumpile, et USA saab täieliku kontrolli Gröönimaa väikeste alade üle ja võib sinna rajada sõjaväebaase.

NATO ja Rutte eitasid, et peasekretär oli Trumpile Gröönimaa ja Taani suveräänsuse osas kompromisse pakkunud. Ka Taani rahandusminister Troels Lund Poulsen eitas seda infot ja väitis, et Rutte austab Taani õigust enesemääramisele.

USA meedia ametlikud allikad võrdlesid plaani Küprosega, kus asuvad Briti territooriumiks peetavad sõjaväebaasid. Meedia andmetel on Rutte seda plaani juba pikemat aega ajanud.

See võib seada kahtluse alla Gröönimaa suveräänsuse. Gröönimaa ja Taani tuleb edasistesse läbirääkimistesse kaasata, märkis Politikeni korrespondent.

Samuti pole selge, kas raamlepingu koostamises osales keegi Taanist või Gröönimaalt, sõnas ta.

Taani on valmis Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi pidama, kuid Taani ja Gröönimaa territoriaalne terviklikkus ei ole läbiräägitav, ütles Taani peaminister Mette Frederiksen avalduses.

Me saame pidada läbirääkimisi kõiges poliitilises, julgeolekus, investeeringutes, majanduses. Aga me ei saa pidada läbirääkimisi oma suveräänsuse üle, sõnas Frederiksen.

Ainult Taani ja Gröönimaa saavad ise otsuseid langetada Taanit ja Gröönimaad puudutavates küsimustes, lisas ta.

Frederikseni sõnul on NATO Taani seisukohast hästi teadlik. Peaminister ütles, et Taani soovib jätkata arutelusid oma NATO liitlastega Arktika julgeoleku suurendamise üle.

Frederikseni sõnul on USA presidendi ja NATO jaoks hea ja loomulik asi arutada Arktika julgeolekut. Frederiksen ütles, et ta on Ruttega mitu korda rääkinud nii enne kui ka pärast peasekretäri vestlust Trumpiga.

Frederikseni sõnul on Taani pikka aega teinud tööd NATO tegevuse suurendamiseks Arktikas.

Me tahame jätkata konstruktiivset dialoogi oma liitlastega selle üle, kuidas saaksime tugevdada julgeolekut Arktikas, sealhulgas USA Gold Dome’i raketitõrjesüsteemi abil – eeldusel, et seda tehakse meie territoriaalset terviklikkust austades, märkis ta.