Euroopa Komisjon võttis täna kolmapäeval, 14. jaanuaril vastu seadusandlikud ettepanekud, et tagada Ukrainale pidev rahaline toetus aastatel 2026 ja 2027.

Pakett koosneb järgmistest osadest:

    uus ettepanek, mille alusel võetakse 90 miljardi euro suurune laen Ukraina toetuseks (ELi toimimise lepingu artikli 212 alusel);

    uus ettepanek muuta (ELi toimimise lepingu artikli 212 alusel) Ukraina rahastut kui üht vahendit Ukrainale eelarveabi andmiseks;

    uus ettepanek muuta mitmeaastase finantsraamistiku määrust (ELi toimimise lepingu artikli 312 alusel), et võimaldada Ukrainale antava laenu katmist ELi eelarve manööverdamisruumist.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Me kõik soovime, et Ukrainas saabuks rahu. Aga selleks peab Ukraina olema jõupositsioonil nii lahinguväljal kui ka läbirääkimiste laua taga. Täna esitame ettepaneku 90 miljardi euro suuruse laenu andmiseks 2026. ja 2027. aastaks, et tagada meie vapra partneri ja naabri stabiilne ja prognoositav rahastamine. See kinnitab Euroopa vankumatut toetust Ukraina julgeolekule, kaitsele ja tulevasele heaolule.”

Detsembris leppis Euroopa Ülemkogu kokku 90 miljardi euro eraldamise, et aidata katta Ukraina eelarvelisi ja sõjalisi vajadusi  järgmise kahe aasta jooksul. Rahaline kohustus ehk Ukraina toetamise laen võetakse Ukrainale 2026. ja 2027. aastaks antava 90 miljardi euro suuruse piiratud regressiõigusega laenuna. Kavandatav toetus koosneks kahest komponendist, millest umbes kaks kolmandikku (60 miljardit eurot) eraldataks sõjalise abina ja ülejäänud kolmandik (30 miljardit eurot) üldise eelarvetoetusena. Toetus aitab Ukrainal tugevdada oma kaitsevõimet ning tagada riigi ja põhiliste avalike teenuste jätkuv toimimine, aidates samal ajal suurendada Ukraina vastupanuvõimet ja tugevdada integratsiooni Euroopa kaitsetööstusbaasiga.

Euroopa Liit jätab endale õiguse kasutada ELis külmutatud Venemaa varasid laenu tagasimaksmiseks täielikus kooskõlas ELi ja rahvusvahelise õigusega. Endiselt on arutlusel ka reparatsioonilaen, mille kohta tehti ettepanek 3. detsembril 2025.

Ukrainale antavat toetust rahastatakse ELi ühiste laenudega kapitaliturgudelt, nagu komisjon algselt rahastamisvõimaluste hulgas välja pakkus. Ukrainale antav laen tagatakse ELi eelarve manööverdamisruumist, nagu see on olnud ka muude Ukrainale alates 2023. aastast rakendatavate finantsabiprogrammide puhul, nagu makromajanduslik finantsabi+, Ukraina rahastu ja makromajandusliku finantsabi laen G7 juhitud erakorralise tulu kiirendamise laenualgatuse raames.

Tuginedes Euroopa Ülemkogu otsusele, võttis Euroopa Komisjon kiiresti vastu nõukogu otsuse ettepaneku, et võimaldada tõhustatud koostööd Ukrainale laenu andmisel. Tänaste ettepanekutega rakendatakse kokkulepitud rahalist toetust, et aidata Ukrainal säilitada riigi põhifunktsioone ning tugevdada oma vastupanu- ja kaitsevõimet.

Alates täiemahulise sõja algusest on EL ja selle liikmesriigid toetanud Ukrainat ja ukrainlasi kokku 193,3 miljardi euroga, sellest 3,7 miljardit on tulnud Venemaa külmutatud varadest saadud tulust.

Järgmised sammud

Seadusandlikud ettepanekud on esitatud Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et algatada seadusandlik protsess nende vastuvõtmiseks. Selleks et Euroopa Komisjon saaks alustada Ukrainale rahalise toetuse andmist 2026. aasta teises kvartalis kooskõlas eelmise aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel saavutatud kokkuleppega, on oluline õigusaktid kiiresti vastu võtta.

Lisateave

Täismahus pressiteade