Soome mees Oiva Pohjaranta peab naljakaks, kuidas Soome suhtub pahameelega Narva noortesse, kes pakuvad Narva piiripunkti järjekorras järjekorrateenust. Pohjaranta sõnul ei mõista pahameelega suhtuvad inimesed Narva ja Ida-Eesti elu reaalsust.

Soomlaste jaoks on see moraali küsimus, aga meie jaoks siin Narvas on see lihtsalt viis raha teenida. Inimestel siin pole raha. Siinsetel inimestel on hea meel, kui noored on aktiivsed ja võtavad raha ära, kui neil on võimalus, ütleb Pohjaranta väljaandele Iltalehti.

Soomlased ei taha aru saada, et mitte ainult Venemaal, vaid ka Eestis on ühiskonna areng teisel tasemel kui Soomes. Narvas on see veelgi enam nii, räägib ta.

Pohjaranta teab, millest räägib, sest ta on mõnede eranditega elanud Narvas täpselt 30 aastat.

Ta tähistas oma 30. aastapäeva septembris oma kodus Narvas, mida ta nimetab ka Narva parimaks kohvikuks.

Minu kohvikus juuakse ainult Paulig Presidentti kohvi. Minu kohviku nimi on nüüd Alexanderi kohvik ja enne seda oli see Sauli kohvik ja enne seda oli see Tarja kohvik. Minu kohvikul, mis asub seitsmendal korrusel, on parim vaade Narva linnale, sõnab ta.

Oiva Pohjaranta tuli Narva 1995. aastal pärast üheaastase lepingu allkirjastamist Narva ärikeskuse rajamiseks. Tema sõbrad Soomes arvasid, et ta on hull.

Teine tegur, mis pani Pohjaranta Narva püsivamalt jääma, oli see, et ta armus kohalikku naisesse. Paar on siiani abielus ja neil on kolm last.

Kodus räägitakse neil vene keelt. Pohjaranta vaimustus vene keele vastu sai alguse Kuopios, kus ta täiskasvanuna ülikoolis seda õppima hakkas.

Tööelus oli ta töötanud kaubandussektoris. Tema sõjaväeline auaste on reservleitnant.

Mul polnud Venemaa ega venelikkusega erilisi sidemeid, aga mingil põhjusel tundsin keele vastu huvi. Arvasin, et see annab mulle tööeluks lisaoskusi. Petroskoi (Petrozavodski) ülikooli dotsendi juhendamisel õpinguid alustades ei osanud ma sõnagi vene keelt. Alustasime päris põhitõdedest, üks sõna korraga, ja alles hiljem õppisime kirillitsat, ütleb Pohjaranta.

Ma olen tänulik selle eest, et meie õpetaja oli nii hea. Ta on nüüd professor Ida-Soome ülikoolis Joensuus, sõnab ta.

Pohjaranta naljatab, et soome keel on küll keel, aga vene ja eesti keel on lihtsalt murded. Ka tema on Narvas eesti keele ära õppinud ja räägib seda peaaegu sama soravalt kui vene keelt.

Pohjaranta on olnud Narva ainus soomlane juba 30 aastat. Tema ajal pole ükski teine ​​soomlane Narvas alaliselt elanud, kuigi soomlased on linna külastanud erineva pikkusega lähetustel.

Narvas olid varem Soome metallitöökojad, kus käisid Soome meistrid ja konsultandid. Lisaks elas Narvas mõnda aega Soome jäähokitreener.

30 aastaga on Narva muutunud ja samas pole muutunud. Tänavapilt pole tegelikult üldse muutunud, kuid mõned üksikud hooned ja Narva jõe promenaad on EL-i kaasrahastuse abil renoveeritud. Narvas on neli kaubanduskeskust ja järgmisena ehitatakse sinna uus haigla, millest 70 protsenti maksab Euroopa Liit.

Ida-Eestis ei ehitataks ilma Euroopa rahata midagi. Piirkond on vaene ja on veelgi vaesemaks jäänud nüüd, kui Venemaa piir on peaaegu suletud ning nii kaubandus kui ka turism on seisma jäänud, ütleb Pohjaranta.

On kõnekas, et Narvasse pole 35 aasta jooksul ehitatud ühtegi uut kortermaja, aga nüüd on lõpuks siia üks ehitatud. See asub jõe kaldal. Arendaja sõnul on 40 protsenti maja korteritest juba müüdud, aga tegelikkuses on müüdud vaid üks korter, räägib ta.

Maja ruutmeetri hinnad on umbes 3000–4000 eurot ja Pohjaranta sõnul pole Narvas kellelgi sellist raha. Taskukohane ruutmeetri hind linnas on 10 korda madalam.

Kuigi Pohjaranta peamine tegevusala on turism, on tema sõnul turism Ida-Eestis peaaegu täielikult seiskunud. Sügise jooksul on kogu maakonnas ööbinud alla tuhande välisturisti kuus.

Eriti Ida-Eesti turismil on kasvupotentsiaali, kuid Pohjaranta sõnul ei kasutata seda ära. Ta juhib reisibürood nimega Heino Tours.

Ligikaudu kolmandik Ida-Eesti turistidest on olnud venelased, kuid nad on toonud sektori ettevõtetele 60 protsenti müügitulust. Venelased olid suurepärased kliendid. Nüüd, kui venelasi enam pole, on inimesed siin hämmingus, ütleb Pohjaranta.

Ida-Eestis ja siin Narvas ehitatakse ja planeeritakse praegu uusi hotelle EL-i rahaga, aga kellelgi pole aimugi, kust nad kliente saavad. Hotellide täituvus on siin umbes 30 protsenti. On selge, et vähemalt kohalikud turismiametid siit uusi kliente ei leia. Visit Estonia väikesed ülemused on arvanud, et nad on nagu pankurid, kes naudivad oma tulusaid positsioone. Õnneks puhastatakse seda organisatsiooni praegu põhjalikult, märgib ta.

Ida-Eesti on püüdnud Venemaa turistide puudust Soome turistidega korvata, aga see pole õnnestunud. Soome turism pole võtnud vedu.

76-aastasest Oiva Pohjarantast on Narvas saanud omamoodi nähtus või maskott. Teda tuntakse kõikjal ja ta saab vajadusel rääkida igaühega, olgu selleks siis linnapea või Narva piirivalvekordoni ülem.

Pohjaranta oskab oma kontakte kasutada ka Soomes. Ta mainib möödaminnes, et enne Narva visiiti võtsid temaga ühendust ka Soome julgeolekuteenistuse Supo ametnikud. Ta ei taha lähemalt öelda, mis Supot Narvas huvitas.

See on konfidentsiaalne, sõnab ta.

Pohjaranta möönab, et Narval pole Soomes ega ka Euroopas tervikuna just parim maine. Narvat peetakse üldiselt venemeelseks linnaks, mida Venemaa võiks esimesena rünnata, kui tal oleks soov Euroopat vallutada.

Pohjaranta sõnul pole tegelikkuses hüsteeriaks mingit põhjust. Ta rõhutab taas, et Lääne-Euroopa ei mõista Narvat ja selle rahva mõttemaailma.

Narvas on Venemaa sõjalisi aktsioone toetavaid putiniste väga vähe. Nad on see grupp, kes ei oska eesti keelt ja saab oma info välismaailma kohta Venemaa telekanalitest.

Pohjaranta sõnul on Narvas vaid mõned putinistid, kuid nende mõju ei saa eitada.

Valdav enamus Narva elanikest on aga realistid ja suhtuvad nii venelastesse kui ka kõigisse teistesse rahvustesse asjalikult. Nende suurim soov on elada rahus, ütleb ta.

Ida-Eestis ja kogu Balti regioonis teavad isegi vanemad inimesed väga hästi, et pensionid ja sotsiaaltoetused on EL-is paremad kui Venemaal. See hoiab Venemaa imetluse kontrolli all, lausub ta.

Kuigi Narva on Pohjaranta sõnul endiselt peaaegu täielikult vene linn, oskavad Narva noored juba eesti keelt.

Suhtumine on muutunud. Noored tahavad ja julgevad eesti keelt õppida ning nad mõistavad, et nad peavad seda oskama, kui nad kavatsevad Eestisse jääda ja eesti keeles töötada. Mõned keskealised klienditeenindajad Narvas püüavad minuga ka eesti keeles rääkida, kui ma näiteks kioskist lotopiletit ostma lähen, sõnab ta.

Narva ja Ida-Eesti jaoks on kahetsusväärne areng see, et noored ei ole eriti innukad oma sünnikohta jääma. Pohjaranta sõnul on Ida-Viru maakond viimastel aastakümnetel kaotanud 100 000 inimest ehk peaaegu poole oma elanikest.

Üks Narva jäänud noortest on Pohjaranta enda poeg, kes on ametilt IT-spetsialist. Pojal on ka küberturvalisuse kraad Tallinna Ülikoolist.

Teisest küljest pole mõtet proovida nullist eesti keelt rääkima panna 70- või 80-aastaseid vanaemasid ja vanaisasid, kes on kogu elu rääkinud vene keelt. Seda üritatakse nüüd Eestis teha. See on ebamõistlik nõudmine ja see ei õnnestu kunagi, selgitab ta.

Pohjaranta sõnul on tal vedanud. Ta kolis Narva, et saaks vene keelt rääkida, aga leidis sealt armastuse ja töö. Ida-Eestis pole tal kunagi suuremaid probleeme olnud, isegi mitte hulludel 90ndatel.

Olen alati ettevaatlik olnud. Kord rünnati Narva-Jõesuus kahte minu juhitud Soome turismigrupi liiget, aga nad ei tahtnud, et politsei asja uuriks. Alkohol mängis asjas rolli, räägib ta.

Üks suur unistus on Pohjarantal veel saavutamata ja ta usub, et see saab peagi teoks, vähemalt mingil määral. See on turismimarsruut Vahemerest Põhja-Jäämereni, mis läbib Ida-Eestit. Osa marsruudist on laevaühendus Sillamäelt Kotkasse, millesse Pohjaranta kindlalt usub.

Nüüd, kui turismis ida-lääne suund ei toimi, peame lõuna-põhja suuna käima panema, ütleb ta.

Olen isiklikult rahastanud projekti ja sellega seotud IT-platvormi, mille eesmärk on tuua turiste Roomast Austria, Slovakkia, Poola ja Balti riikide kaudu Soome. Kui arvestada ka Saksamaad, on 4000 kilomeetri pikkusel ja 100 kilomeetri laiusel marsruudil üle 200 miljoni potentsiaalse turisti.

Pohjaranta loodud IT-platvormi lahendus hõlmab kõiki võimalikke teenuseid pikal marsruudil, mida turist võib vajada, näiteks söögikohti, majutusteenuseid, vaatamisväärsusi ja üritusi igas riigis omas keeles. Ta ütleb, et on projekti arendamisse investeerinud 200 000 eurot oma raha ja ülejäänu tuleb partneritelt.

Projekt kuulutatakse välja jaanuaris Helsingi turismimessil ja IT-platvormi lahendus peaks tööle hakkama 2027. aasta suvel, lubab ta.

Pohjaranta ütleb, et talle meeldib alati Soomes käia. Ta arvab, et Soome on arenenud ja tugev riik, mis on alati oma raskustest üle saanud. Nii on ka seekord.