Sõjaline liit NATO on suuresti võimetu, kui Ameerika tahab Gröönimaa Taanilt üle võtta, ütlevad julgeolekupoliitika eksperdid Taani väljaandele Politiken.

Me ei hakka Ameerika Ühendriikidega sõdima. Me ei saa. Seetõttu on Donald Trumpil peaaegu vabad käed. Jah, ma arvan, et ta saab Gröönimaa üle võtta, ütleb prantsuse ajaloolane ja mõttekoja Jacques Delors Instituudi asedirektor Nicole Gnesotto.

NATO on kaelani pasa sees, ütleb Gnesotto, nagu seda prantsuse keelest tõlkis Politiken [„L’Otan est dans la merde”].

Seda fraasi saab tõlkida ka nii, et NATO on „pasas seisus” või suures hädas.

USA president Trump on juba aasta aega öelnud, et on valmis Gröönimaa üle võtma, isegi sõjaliste vahenditega. Pärast seda, kui USA tungis Venezuelasse ja röövis riigi diktaatori Nicolás Maduro, võetakse ähvardusi tõsiselt.

Taani professori Marlene Windi sõnul on Euroopal vähe valikuid, kui Gröönimaale ilmuvad Ameerika sõdurid.

Me ei saa palju teha. Välja arvatud juhul, kui läheme sõtta ja ähvardame tuumarelvadega, ja ma ei kujuta seda ette, ütleb Wind.

Windi sõnul on täiesti võimalik, et Trump saadabki saare vallutamiseks väed sisse.

Paljud analüütikud väidavad endiselt, et seda ei juhtu, et Venezuela on Gröönimaast täiesti erinev jne. Aga minu arvates kehtib see mõtteviis vana maailma, mitte uue kohta, lisab ta.

USA rünnak Venezuela vastu oli rahvusvahelise õiguse seisukohast ebaseaduslik. Trump kommenteeris seda küsimust, öeldes, et ta ei vaja rahvusvahelist õigust. Presidendi sõnul võib Ameerika Ühendriikidel olla vaja valida NATO ja Gröönimaa vahel.

Marlene Windi sõnul on Trumpil raskusi sõjalise operatsiooni läbiviimiseks Ameerika Ühendriikides siseriikliku toetuse saamisega. Seetõttu võib Trump proovida Gröönimaad investeeringute ja rahaga üle võtta, märgib Wind.

Gröönimaa on Taanile alluv iseseisev territoorium. USA rünnak NATO liikmesriigile tähendaks sõjalise liidu lõppu, ütlevad tuntud prantsuse analüütik François Heisbourg ja Ameerika mõttekojast Defense Priorities esindaja Jennifer Kavanagh.

Samale järeldusele jõudsid varem ka Taani peaminister Mette Frederiksen ja Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius.

François Heisbourg ütleb, et ta on NATO olukorra pärast „väga, väga mures” ja usub, et on täiesti võimalik, et Ameerika eriväed võtavad ühel päeval üle Gröönimaa pealinna Nuuki.

Heisbourgi sõnul pole Euroopa olukorraks mingil moel ette valmistunud ega ole Trumpile piisavalt survet avaldanud.

Trump on võimu haaraja. Eurooplased on keeldunud võimusuhte loomisest, nagu nägime tariifipoliitikas. Me ei kasutanud oma käsutuses olevaid vahendeid, näiteks ei kasutanud ära Ameerika sõltuvust Euroopa digitaalsetest turgudest, lisab ta.

Tariifipoliitika all peab Heisbourg silmas asjaolu, et Trumpi ja EL-i vahelise tariifisõja tulemust peetakse Euroopa alistumiseks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja mitmed EL-i liikmesriigid ei ole tahtnud Trumpi võimumängus osaleda, ütleb Heisbourg.

Oleme otsustanud, nagu NATO peasekretär Mark Rutte, nimetada Trumpi „isakeseks”, sõnab ta.