Rootsi kaitseminister Pål Jonson selgitab intervjuus Iltalehtile praegust hinnangut Venemaa poolt Soomele ja Rootsile kujutatavale sõjalisele ohule.

Praeguses olukorras oleme turvalised, arvestades, et Venemaa on Ukrainaga väga seotud. Neil on seal hinnanguliselt 750 000–800 000 sõdurit, ütles Jonson.

NATO Euroopa väejuhatuse ülem Alexus Grynkewich ütles pühapäeval Rootsis Sälenis, et „oht võib väga kiiresti kasvada”.

Jonson selgitas täpsemalt, milleks NATO põhjapoolsed riigid valmistuvad. Venemaa plaanib paigutada oma maavägede diviisid Soome piiride lähedale.

Me teame, et nad investeerivad oma taristusse mitmes Leningradi sõjaväeringkonna piirkonnas. Oma aruandes ütlesid nad, et plaanivad suurendada mitme praeguse brigaadi koosseisu diviisideni, hoiatas Jonson Sälenis.

Rootsi kaitsevägi ostab Soome ettevõttelt uusi radarsatelliite, et parandada oma luurevõimekust. Riigi õhuväe käsutuses on ka Saabi toodetud luurelennukid GlobalEye.

Ka on Venemaa 44. armeekorpusel Jonsoni hinnangul väga ambitsioonikad ja kõrged eesmärgid.

Varem on olnud juttu NATO sõjalise juhtkonna aasta tagasi tehtud ohuhinnangust. Selles peetakse võimalikuks, et Venemaa üritab luua puhvervööndi Põhja-Lapimaal ja Finnmarkis Norras, mis tooks lahingutegevuse NATO riikidesse.

Sel viisil seoksid venelased liitlasvägesid, mis hõlbustaks Venemaa maapealset rünnakut Baltimaadele, mida Vladimir Putin soovib näha osana Venemaast.

NATO allikad ütlesid toona, et lõuna pool ründavad Vene raketiväed Soome lõunarannikut ja Kagu-Soome piirkonda.

Allikate sõnul osaleks rünnakus Venemaa 44. armeekorpus ja Jonson tõi nüüd ka välja Venemaa armeekorpuse kujutava ohu.

Seetõttu on väga oluline, et saavutaksime seatud sõjalise tulemuslikkuse eesmärgid, võttis Rootsi kaitseminister kokku.

Jonson on kindel, et NATO riikide ühine ennetav heidutus on piisavalt tugev ja Venemaa ei julge rünnata.

Me loome väga tugeva täienduse. Seda võib öelda, ütles ta.