USA sõjaministeerium Pentagon plaanib vähendada või lõpetada oma osalemise ligi 30 kaitseliidu NATO organisatsioonis, sealhulgas erinevates tippkeskustes.

Asjast teatas Washington Post, viidates allikatele, kelle sõnul mõjutab Pentagoni otsus umbes 200 USA sõjaväelast.

Üks neist tippkeskustest on Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskus Helsingis. USA lahkumisest hübriidkeskusest teatati jaanuari alguses.

Keskuse juhataja Teija Tiilikainen ütles Iltalehtile, et Ameerika Ühendriigid pole ikka veel nõutavat ametlikku lahkumisteadet esitanud. Seega on olukord sama, mis paar nädalat tagasi, kui Valge Maja teatas, et Ameerika Ühendriigid lahkuvad kümnetest organisatsioonidest ja lepingutest.

Sellest ajast alates oleme oodanud ametlikku lahkumisteadet vastavalt meie reeglitele. Samuti ootame selgitavaid arutelusid ajakava ja muude asjade üle, ütles Tiilikainen.

Arvatavasti on lahkumisnimekirjas nüüd nii palju meist suuremaid organisatsioone, et see on edasi lükatud. Kuid olukord pole praegu selgem kui paar nädalat tagasi, sõnas ta.

Washington Posti andmetel ei lahku Pentagon kõigist organisatsioonidest korraga, vaid ei uuenda nendes personali, kui nende praegused ametiajad lõppevad.

See võib võtta aastaid, vähemalt mõne organisatsiooni ja keskuse puhul.

Tiilikaineni sõnul on USA lahkumise konkreetseid mõjusid hübriidkeskuse tegevusele praeguses etapis raske hinnata.

„See sõltub nüüd sellest, kuidas nad näevad tulevast koostööd meiega ja mil määral nad leiavad, et see koostöö on võimalik, isegi kui nad ei ole tegevuses täielikult kaasatud,” ütles ta.

Washington Posti andmetel ei lõpe USA osalemine keskuste tegevuses täielikult.

Isegi pärast USA lahkumist jätkab hübriidkeskuse käitamist kokku 35 riiki, kes kõik rahastavad seda endiselt ja ootavad selle tegevust. Soome osa rahastamises on suurem kui teistel, kuid täpsem teave pole avalik.

„Meie tegevusele otsest mõju ei ole, kuid see on strateegilisem küsimus, millele vastus sõltub sellest, kuidas Ameerika Ühendriigid tajuvad, kas neil on meiega endiselt mingisugune koostöö võimalik,” ütles Tiilikainen.

Nüüd on olukord olnud üsna optimaalne, et kõigil EL-i ja NATO riikidel on olnud aega liituda. Keskuse üks ülesanne on ka tugevdada EL-i ja NATO koostööd hübriidohtude vastases võitluses ning selleks on olnud head lähtepunktid.

Tiilikainen märgib, et hübriidkeskuse 2026. aasta plaan on heaks kiidetud ja keskus jätkab selle järgi tegutsemist. Rahaliselt pole USA lahkumine määrav, kuid Tiilikainen peab otsust igal juhul kahjulikuks.

Ka nemad on olnud ja on pidevalt erinevate hübriidohtude sihtmärgiks, seega oleme ühtse grupina suutnud hinnata üldist olukorda kogu Euro-Atlandi piirkonnas ning kaaluda ühiseid praktikaid ja seda, kuidas ohtudele reageerida või kuidas nendega võidelda, ütles ta.

Donald Trump ja praegune USA administratsioon on võtnud Euroopa ja ka NATO suhtes lõhestava lähenemisviisi. Viimane diplomaatiline kriis on Gröönimaa küsimus, mille pärast Trump on ähvardanud ka Soomet trahvitollidega.

Tiilikainen ei tunnista, et on mures, kuid rõhutab EL-i ja NATO ning neid toetavate organisatsioonide ühtsuse olulisust.

Mida ühtsemad on EL ja NATO näiteks hübriidohtude vastaste vahendite kaalumisel, seda tõhusamad nad muidugi on, ütles ta.

Igasugune eraldusjoon, mis takistab seda või takistab ühist poliitikat, on muidugi kahjulik, lisas ta.

Tiilikaineni sõnul on aga ka pärast USA lahkumist 35 allesjäänud riigi seas piisavalt vajadust kaaluda häid tavasid ja vahendeid ühiskondade kaitsmiseks.

Ohtude vorme on nii palju, et meil on palju tööd teha, ütles ta.

Poliitilisest vaatenurgast leiab Tiilikainen aga, et EL-i ja NATO ühtsus on see suur pilt, milles USA otsuste tagajärjed on selgemad.

Sooviksin kaasata Ameerika Ühendriike ühisesse arutellu selle üle, kuidas ebatraditsioonilised vahendid on suunatud kõigile meie ühiskondadele, sealhulgas Ameerika Ühendriikidele, ja kuidas neile vastu astuda.

Briti väljaanne Telegraph kritiseeris Trumpi otsust Ameerika Ühendriigid Euroopa hübriidkeskusest välja viia, kui sellest esimest korda paar nädalat tagasi räägiti.

Tol ajal teatas Telegraph, et Trumpi otsus põhines hübriidkeskuse teadetel, mis nõudsid kiireloomulisi meetmeid sotsiaalmeedias leviva desinformatsiooni vastu võitlemiseks ja viitasid muuhulgas 2016. aasta presidendivalimistele.

Tiilikainen ei taha spekuleerida, millised tegurid Trumpi otsust mõjutasid, enne kui Ameerika Ühendriigid keskust ametlikult teavitavad.

Ütlen vaid, et kuni selle teabe avalikustamiseni on Ameerika Ühendriigid olnud täielikult ja tugevalt kaasatud kogu keskuse töösse ja tegevustesse, sealhulgas töösse desinformatsiooni vastu võitlemisel, ütles ta.

Viimane sellega seotud õppus oli hilissügisel, kui nad olid kaasatud. On raske öelda, kas lahkumisotsus on seotud ühe teguriga või on tegemist kulude kokkuhoiuga. Ma ei oska sellele vastata, rääkis ta.