Venemaa on toonud NATO piirile salapäraseid õhulaevad-dirižaablid, mis tekitab hirmu, et need võivad olla osa uuest luureoperatsioonist või rünnaku eelmängust.

Juunis nähti Venemaa poolel Narva lähedal, mis on Eesti suuruselt kolmas linn NATO territooriumi äärealal, valget kosmoselaeva meenutavat eset, vahendab Daily Mail.

Eesti võimud otsustasid esialgu kahtlast õhulaeva ignoreerida, kuid järgmisel päeval hakkasid häirekellad helisema, kui see tagasi tuli – seekord tähistatud Z-tähega, mis sümboliseerib Putini jõhkrat sissetungi Ukrainasse.

See juhtum külvas Eestis hirmu ja segadust, kusjuures Põhja-Euroopa riigi piirivalve peadirektor selgitas: „Me näeme selliseid asju peaaegu igal nädalal.”

Ta rõhutas ka, et kuigi on „hea näha, et Venemaa kasutab salapäraste õhulaevade abil moodsat tehnoloogiat, tehti see teadlikult kõigile nähtavaks, et öelda: „Me jälgime teid.””

„Nad üritavad esile kutsuda reaktsiooni. Nad tahavad näha, kuidas me reageerime,” ütles piirivalve juht Egert Belitšev.

Dirižaablite vaatlused tekitavad muret ka Eesti kohalike elanike seas, kes kardavad, et see võib olla jahmatav eelmäng Venemaa rünnakule.

Üks naine ütles väljaandele Telegraph: „Me mõtleme sellele pidevalt, meie peaminister on öelnud, et kui Ukraina võidab, oleme turvalises kohas ja kui mitte, oleme suurtes hädas, see on jube mõte.”

NATO idapiiril asuv Narva on muutunud Venemaa sõjataktika pidevaks sihtmärgiks – Kreml on regulaarselt saatnud öösiti piirile luureõhupalle ja eemaldanud Eesti piiriinfrastruktuuri.

Eesti piirivalvurite sõnul on pinged Eesti 300 kilomeetri pikkusel piiril viimastel kuudel hüppeliselt kasvanud.

Politsei on väitnud, et piirivalve intsidentide arv on suurenenud, näiteks läänevastased protestid, relvaosade salakaubaveo katsed ja ohtlikud lennuvahendite liikumised.

Narva muuseum – mis on otse Venemaa poole suunatud – on samuti sattunud kasvavate pingete keskmesse pärast mitmeid Putini-vastaseid väljapanekuid ja näitusi, mis toovad esile Venemaa propaganda ja sõjakuriteod.

Viimased kaks aastat on muuseum Narva kindluse küljel välja pannud loosungi kirjaga „Putin on sõjakurjategija”, mis on suunatud vaid 101 meetri kaugusel asuva Venemaa piirilinna Ivangorodi poole.

Venemaa ametnikud nõudsid, et Eesti piirivalveametnikud võtaksid Putini-vastase loosungi maha, kuid nad keeldusid.

Eesti, mis liitus NATO ja EL-iga 2004. aastal, on endiselt üks Venemaa häälekamaid vastaseid Euroopas.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris eraldas Eesti sõjast räsitud riigile rohkem sõjalist abi kui ükski teine ​​ning toetab uhkusega Kiievi ambitsioone liituda NATO-ga.

See toetus ja Eesti otsus rakendada piiranguid linna venekeelsete elanike poolt kasutatavas Narva piiripunktis on vihastanud Putinit, kes Ukraina sissetungi ajal andis mõista, et ta on võtnud sihikule Narva, pakkudes välja, et piirilinna „tagasivõtmine ja turvamine” on õigustatud.

Narva 56 000 elanikust räägib emakeelena vene keelt umbes 96 protsenti, samas kui 34 protsenti elanikkonnast on Venemaa kodanikud.

Belitšev ütles, et kaks aastat tagasi oli Eestil 18 piiriintsidenti ja sel aastal 96.

Mais süüdistati Venemaa piirivalvureid ka 20 poi varastamises Narva jõest keset ööd, mida peeti katseks taastada Venemaa territooriumi piirid.

Belitšev kritiseeris kell 3 öösel toimunud muudatust, öeldes: „See pole midagi, mida sa teed, kui see on korralik või normaalne asi”.

Lisaks sellele süüdistatakse Venemaad piirikontrolli tahtlikus aeglustamises enne Eesti riigipüha paraadi, et püüda kohalikku piirkonda järjekordadega üle ujutada.

Peaaegu kuus kuud hiljem seisavad inimesed endiselt üle 12 tunni lumes järjekorras, et Venemaale minna.

Eesti piirivalve on süüdistanud Kremlit, kuid Narvas suunatakse osa süüdistustest ka Eesti valitsusele.

Venemaa on Narva kontrollpunkti kõikidele sõidukitele sulgenud, seega on ainus läbipääs jalgsi.

Venemaalased saavad seda piiripunkti Eestisse sisenemiseks kasutada, kuid ainult siis, kui nad vastavad teatud rangetele kriteeriumidele, näiteks lähisugulaste külastamine.

„Kui tahate siseneda Venemaa Föderatsiooni, ei tohiks see olla mugav. Venemaa on agressorriik, mis on enam kui 1000 päeva jooksul ühes oma naaberriigis ulatuslikke sõjalisi operatsioone läbi viinud,” ütles Belitšev.

„Igaüks, kellel on selge mõistus, ei läheks sinna,” lisas ta.

Eesti pealinnas Tallinnas kogunesid hiljuti põhjamaade ja Balti riikide juhid Ühendekspeditsiooniväe iga-aastasele tippkohtumisele. Ühendkunigriigi juhitud kiirreageerimisjõud täiendavad piirkonnas NATO vägesid.

Eesti valitsuse kõrgem nõunik Erkki Tori ütles, et pole märke, et Venemaa agressioon Ukraina ja ülejäänud Euroopa vastu järgmisel aastal väheneks.

„Venemaa jääb ohuks veel väga pikaks ajaks, me ei näe Venemaa režiimi mõtteviisis mingeid muutusi,” hoiatas Tori.

„Venemaa arusaam on, et me väsime rohkem ja nad võivad selles agressioonisõjas meist kauem vastu pidada. Venemaa näeb end NATO-ga sõjas olevat ja seetõttu pühendab eesmärk abinõud,” sõnas ta.

See toimus vaid paar nädalat pärast seda, kui Eesti alustas Venemaa piiri lähedal ulatuslikke NATO õppusi.

Kahe nädala pikkune rahvusvaheline sõjaväeõppus Pikne – mis tähendab välku – algas Eestis 2. detsembril.

„Paneme sünergia ja koostöö proovile eri riikide, väeliikide ja üksuste vahel,” ütles Eesti diviisi staabiülem kolonel Janno Mark.

Põhiõppused toimusid 2. detsembrist kuni 15. detsembrini, peamiselt Eesti põhja- ja kirdeosas maaväe ja õhuväe jaoks.