Asjaga kursis olevate Euroopa diplomaatide sõnul tegi USA mitme Euroopa Liidu riigiga lobitööd, et blokeerida EL-i plaane kasutada külmutatud Venemaa keskpanga varasid Ukrainale antava tohutu laenu tagamiseks.

USA ametnikud väitsid liikmesriikidele, et varasid on vaja Kiievi ja Moskva vahelise rahulepingu sõlmimiseks ning neid ei tohiks kasutada sõja pikendamiseks, ütlesid anonüümselt rääkinud diplomaadid, vahendab Bloomberg.

EL esitas sel nädalal ettepaneku kasutada külmutatud varasid 90 miljardi euro suuruse laenu tagamiseks, mis kataks Ukraina majanduslikud ja sõjalised vajadused järgmiseks kaheks aastaks. EL-i pinnal on umbes 210 miljardit eurot külmutatud Venemaa varasid ja alates 2028. aastast võidakse neid veelgi rohkem kasutada.

Arutelud toimuvad Ukraina jaoks kriitilisel ajal, mil USA avaldab Kiievile survet, et see nõustuks Venemaaga potentsiaalselt ebavõrdse rahulepinguga. Ukrainal on järgmise aasta alguses oht rahast ilma jääda ja president Donald Trumpi administratsioon on lõpetanud enamiku USA abist, pannes koorma Euroopa õlule.

Washington on silma peal hoidnud ka Venemaa varadel osana oma ettepanekutest võimaldada rahuläbirääkimisi Moskvaga ning on pakkunud välja, et neid võiks kasutada USA juhitud sõjajärgsete investeeringute rahastamiseks.

USA 28-punktilist rahuplaani on pärast selle esmakordset avaldamist eelmisel kuul muudetud, kuid varad on endiselt üks peamisi vaidluspunkte koos Ukraina territooriumide staatuse ja Kiievile kindlate julgeolekugarantiide pakkumisega, ütlesid mõned inimesed.

Euroopa juhid on olnud veendunud, et varade kasutamine on Euroopa asi, kuna külmutatud vahendid asuvad enamasti Euroopas.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles neljapäeval, et „pole mingit võimalust jätta meie külmutatud raha USA-le”.

„Ameerika valitsus teab seda ja see on ka Saksamaa valitsuse läbirääkimiste positsioon,” ütles ta. „See on ka Euroopa tasandil konsensus. Selles küsimuses pole absoluutselt mingeid erimeelsusi. See raha peab Ukrainasse voolama – see peab Ukrainat aitama.”

EL-i plaan varasid kasutada kohtab ka siseriiklikku vastuseisu, eriti Belgiast, kus asub suurem osa vahenditest.

Merz sõidab täna reedel 5. detsembril Brüsselisse, et pidada läbirääkimisi Belgia peaministri Bart De Weveri ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, et murda Belgia vastupanu EL-i plaanile.

Merz, kes on olnud Venemaa varade kasutamise tugev pooldaja Ukraina abistamiseks, ütles ajakirjanikele, et võtab Belgia peaministri muresid väga tõsiselt ja püüab neid reedesel kohtumisel käsitleda.

„Ma ei taha teda ümber veenda, vaid pigem veenda,” ütles ta neljapäeva õhtul Berliinis toimunud pressikonverentsil pärast kõnelusi Saksamaa piirkondlike juhtidega. „Kui me valime selle tee, teeme seda Ukraina abistamiseks, võimalik, et järgmise kahe kuni kolme aasta jooksul.”

Belgia väidab, et ta pole veel saanud piisavaid tagatisi, et ta ei jää üksi tulevaste arvete maksmiseks, kui Moskva peaks tulevikus varade tagasinõudmise nõuded võitma. Samuti väidab ta, et külmutatud vahendite kasutamine avaks Euroopa ja selle ettevõtted Venemaa kättemaksule.