Veebruaris saab neli aastat Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse. Praegu on sõda tupikus, aga kui see edasi läheb, ootab Venemaad hiilgav võit.

USA esindajate Witkoffi, Rubio & Kushneri grupp pakkus välja 28-punktilise rahuplaani, mis võiks kaitsta Ameerika huve, stabiliseerida suhteid Venemaaga ja luua uue võimu tasakaalu, vahendab New York Post.

See plaan on eurooplaste jaoks kolmikvõit – aga nad käituvad nagu halvad kaotajad.

Kokkuleppe kohaselt säilitab Ukraina oma suveräänsuse ja saab liituda Euroopa Liiduga.

Venemaa säilitab Ukraina idapoolsed alad, mis olid enne sõda venekeelsed, ja Krimmi, mida Venemaa on hoidnud alates 2014. aastast, ning selle olulised Musta mere sadamad.

Ukraina ei liitu NATO-ga ja NATO ei saada Ukrainasse sõdureid.

Kuid Ukrainal on NATO julgeolekugarantiid ja tema alaline armee on enam kui kaks korda suurem kui sõjaeelsel ajal, muutes selle puhverriigiks, millel on eelised.

Ameerika Ühendriigid vahendavad Venemaa ja NATO dialoogi NATO idarinnete kahjutuks tegemiseks, võimaldades eurooplastel naasta olulise ülesande juurde – hommikusöögisaiakeste sisse vanillikreemi pumpamine ja 35-tunnine töönädal.

Kuid eurooplased riskivad pigem sõjaga Putini tingimustel kui rahuga Trumpi tingimustel.

Eelmisel nädalal hoiatas Prantsuse president Emmanuel Macron Saksa väljaandele Der Spiegel lekkinud eurokonverentsikõne üleskirjutuse kohaselt, et Ühendriigid „reedavad” Ukraina, loovutades territooriumi ilma piisavate julgeolekugarantiideta.

Väike Emmanuel oli esimene, kes jooksis 2022. aastal Moskvasse ja anus Putinilt armu.

Saksamaa rahandusminister Friedrich Merz hoiatas Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit „äärmise ettevaatlikkuse” eest.

Witkoff, Rubio ja Kushner, ütles ta, „mängivad mänge nii teie kui ka meiega”.

Friedrich, seda nimetatakse diplomaatiaks.

„Me ei saa Ukrainat ja Volodõmõrit nende tüüpidega üksi jätta,” ütles Soome president Alexander Stubb, justkui teeks ta lapsehoidjale taustakontrolli.

Eurooplased on patsifistid, kes tahavad sõda pikendada, sõdalased ilma mõõkadeta, strateegid, kellel pole millestki aimugi – ja liitlased, kes sepitsevad vandenõusid ja irvitavad oma Ameerika patrooni ja kaitsja üle, kui see püüab lõpetada sõda, mille algatamisele nende edevus kaasa aitas.

Nagu lapsed, loodavad ka eurooplased oma ebaküpsuse tagajärgede eest kõrvale hiilida, samal ajal jalgu trampides, sest täiskasvanud pole õiglased – ja käsi lisaraha saamiseks välja sirutades.

Mõned Der Spiegeli avaldatud kõnes osalenud juhid väitsid, et EL, mitte USA peaks otsustama, kuidas 300 miljardi dollari väärtuses Venemaa varasid, mis on praegu Euroopa pankades külmutatud, sulatada ja Ukrainas kulutada.

Sellest nende vastuväited Trumpi rahuplaanile tegelikult tulenevadki.

Nad ei taha kooki lõigates lihtsalt suurt tükki saada; nad tahavad ka nuga käes hoida ja istekohtade plaani paika panna.

Aga see pole nende pidu.

Euroopa kujutlusvõime paralleeluniversumis on just Euroopa see, kes toetab Ukraina kaitset.

Tegelikkuses on Euroopa jaganud arve Ameerika Ühendriikidega sõjaks Euroopa territooriumil – USA pakub kriitilisi relvi.

Euroopa unistuste ja reaalsuse vaheline tasakaalustamatus ei seisne ainult rahas. See on seotud jõuga.

Euroopa on Ukraina suhtes karmilt rääkinud, varjates end samal ajal Ameerika julgeolekuvihmavarju all, kuigi nad teavad, et NATO on Ameerika jõud teise nimega.

Vladimir Putin teab seda samuti.

Siin on reaalne oht: see on kurnamissõda, numbrite mäng.

Venemaal on rohkem mehi hakklihamasinasse sööta kui Ukrainal. Kuigi Ukraina sõltub välisabist, on Venemaa endiselt sõjajalal.

Rahulepingu puudumine tähendab rohkem sõda – sõda, mida eurooplased üksi ei suuda toetada ja mida Ukraina ei suuda võita.

Euroopa takistamine Trumpi lepingu osas on kingitus Putinile.

Augustis nurjasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Ameerika püüdlused Gazas relvarahu kehtestada, tunnustades Palestiina riiki.

Välisminister Marco Rubio nimetas seda õigustatult „terrorismi eest premeerimiseks”.

Eurooplased teevad sama Trumpi Ukraina ettepanekuga.

Nende eesmärk on säilitada koht läbirääkimiste lauas, isegi kui see tähendab Putini agressiooni premeerimist – kuid järjekordne sõjavoor võib Ukrainale saatuslikuks saada.

Trump suutis oma Gaza kokkuleppe ikkagi läbi suruda. Eurooplased pole Lähis-Idas kunagi nii ebaolulised olnud.

Nüüd on Trump kindlalt otsustanud läbi suruda ka Ukraina kokkuleppe – ja eurooplased muutuvad omaenda territooriumil ebaoluliseks.

Täiskasvanud pidasid selle Ukraina ettepaneku osas üle eurooplaste peade läbirääkimisi.

Muidugi tunnevad eurooplased end alandatuna; Ameerika Ühendriigid ja Venemaa kujundavad Euroopa tulevikku ilma nendega konsulteerimata.

Aga kui käitud nagu laps, siis sind koheldakse samuti nagu last.