Ungari välistas täna reedel 5. detsembril ametlikult eurovõlakirjade emiteerimise Ukraina toetuseks, mis röövib EL-ilt potentsiaalse plaani B, kui tal ei õnnestu leida võimalust kasutada külmutatud Venemaa raha Kiievile antava 165 miljardi euro suuruse laenu rahastamiseks.

Euroopa Komisjon soovib, et 27 EL-i liikmesriiki lepiksid selle kuu lõpus toimuval tippkohtumisel kokku Kiievi nõrgeneva majanduse toetamises laenuga, mis põhineb külmutatud Venemaa keskpanga reservidel. Belgia surub jõuliselt vastu, kuna tal on lõviosa sellest külmutatud rahast ja ta kardab, et ta jääb Kremli kohtusse kaebamise korral vastutavaks.

Eurovõlakirjad oleksid pakkunud Ukrainale alternatiivset rahastamisallikat, kuid Budapest lükkas tagasi idee emiteerida ühist võlakirja, mida toetaks EL-i seitsmeaastane eelarve, ütlesid kaks diplomaati suursaadikute kohtumisel väljaandele Politico.

Ungari keeldumine tuli mõned tunnid enne Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi ja Belgia peaministri Bart De Weveri vahelist õhtusööki Brüsselis, kus arutati laenu.

Merz ütles, et kavatseb seda üritust kasutada De Weveri kaasamiseks.

„Ma võtan Belgia peaministri muresid ja vastuväiteid väga tõsiselt,” ütles Merz neljapäeva õhtul ajakirjanikele. „Ma ei taha teda veenda, ma tahan, et ta veenduks, et tee, mida me siin pakume, on õige.”

Saksamaa pakub 25 protsendile vahenditest tagatist, et veenda Belgiat saatma külmutatud miljardeid Ukrainale, kuid De Wever soovib kogu EL-ilt laiemat garantiid, et Belgia on kindlustatud kogu summa või suurema summa ulatuses.

Komisjon pakkus kolmapäeval välja eurovõlakirjad ühena kahest võimalusest, koos Venemaa varadega tagatud laenuga, et tagada Ukraina sõjakirstu täitmine juba järgmise aasta aprillis.

Ukraina toetamiseks EL-i eelarve kaudu võla suurendamine nõuab aga ühehäälset toetust. Ungari tagasilükkamine tõstab nüüd panuseid oodatavatele intensiivsetele laenuläbirääkimistele enne EL-i juhtide 18. detsembril Brüsselis toimuvat kohtumist.

Ametnikud ei oodanud De Weveri tugeva vastuseisu tõttu kohest läbimurret.

Komisjon on korduvalt vähendanud reparatsioonilaenuga seotud finants- ja õigusriske ning rõhutab, et selle ettepanek lahendab enamiku Belgia muredest.

Kavandatud reparatsioonilaen eraldab Ukraina kaitsetööstuse rahastamiseks viie aasta jooksul 115 miljardit eurot, samas kui 50 miljardit eurot katab Kiievi eelarvevajadusi.