Hollandis tegutsev sõltumatu Venemaa meediaväljaanne Moscow Times avaldas artikli Venemaa Karjalast, milles käsitletakse vabariigi olukorda NATO-Soome naaberpiirkonnana ning piirkonna elanikkonna meeleolu, kuna suhted piirinaabriga pingestuvad.

Karjala Vabariigil on olnud aastakümneid erakordselt lähedased suhted Soomega. Enne täiemahulise agressioonisõja algust 2022. aastal oli karjalaste igapäevaelu sügavalt integreeritud Soomega.

Soome oli piirkonna kõige olulisem majanduspartner ja tuhanded noored karjalased õppisid läänenaabri juures. Soome haridusasutused värbasid enne sõda Karjalas aktiivselt õpilasi.

Teisest küljest oli Soome lähedus Karjala Vabariigile probleemiks, kuna piir imes endasse piirkonna parimad talendid. Sõja ajal on ajude äravool Soome veelgi kiirenenud ja muutunud pagulusteeks.

„Ma arvan, et pooled minu klassikaaslastest elavad nüüd Soomes,” ütleb Olonetsi linnast pärit naine, kes on Soome kolinud.

Me oleme piiriala, seega pole see sugugi imelik. Mu vanaema töötas hotellis ja tundis paljusid soomlasi, seega külastasin lapsena sageli Soomet, jätkab naine.

Soome oli üks esimesi Euroopa riike, mis piiras venelaste viisasid pärast 2022. aastat, kuid piirangud ei kehtinud õpilasviisadele.

Vanemad soovivad, et nende lapsed saaksid Euroopa hariduse ja avaneksid võimalused, eriti olukorras, kus raudne eesriie langeb. See on ka viis kaitsta lapsi sõjaväeteenistuse ja sõja eest, ütleb naine.

Moscow Timesi andmetel areneb karjala keel Soomes praegu kiiremini kui Karjalas. Väidetavalt on karjala keelel Venemaal ametliku keele staatus, kuid mitte riigikeele staatus, mis tähendab, et seda ei saa ametlikus töös kasutada.

Karjala keele probleem seisneb väidetavalt selles, et see ei läinud kunagi üle kirillitsa tähestiku kasutamisele. Etnilised karjalased moodustavad nüüd vabariigi elanikkonnast umbes viis protsenti.

Venemaa ametlik retoorika Soome suhtes on pärast Ukraina sõda ja Soome NATO liikmeks saamist muutunud agressiivseks. Karjala elanikkond ei pea Soomet aga ohuks, ütleb Moscow Timesi intervjueeritud paguluses elav Karjala ajakirjanik Valeri Potašov.

Kõik meie vabariigi poliitikud keskenduvad Soomele kui sõjalisele ohule. Vaatamata tugevale propagandale pole ma avalikus arvamuses drastilist muutust märganud. Eriti nooremad inimesed ei pea Soomet vaenlaseks, sõnab ta.

Potašovi sõnul on vanem põlvkond kujundanud ettekujutuse, et Soome on vaenlane, kes on neid varem rünnanud. Kuid keskealised ja nooremad inimesed Soomet sellisena ei näe.