USA president Donald Trump pakkus Ukrainale NATO-stiilis julgeolekugarantiid, kui see nõustub Venemaale territooriumi loovutama, kuid on hoiatanud Volodõmõr Zelenskit, et see pakkumine „ei jää igaveseks lauale”.

Zelenski on viimased kaks päeva Berliinis kohtunud Trumpi väimehe Jared Kushneri ja saadiku Steve Witkoffiga, et arutada rahulepet Vene sissetungi lõpetamiseks, mis algas peaaegu neli aastat tagasi, vahendab Daily Mail.

Trump ütles eile õhtul kokkuleppe kohta: „Ma arvan, et oleme nüüd lähemal kui kunagi varem.”

Kuid on veel mõned keerulised küsimused, eriti see, kas Ukraina loovutab Putinile territooriumi.

Nii Zelenski kui ka Venemaa despoot on varem öelnud, et maa küsimus ei ole läbiräägitav.

Trumpi pakkumine võib aga lõpuks peaaegu neli aastat kestnud sissetungi lõpule viia, kusjuures Zelenski ise kinnitas pärast kohtumist Ameerika ametnikega: „Oleme nüüd USA poolelt kuulnud, et nad on valmis andma meile julgeolekugarantiid, mis vastavad artiklile 5.”

Kuigi üksikasju pole ametlikult avaldatud, ütlesid Euroopa juhid, et julgeolekukokkulepe on „õiguslikult siduv kohustus, mis vastab riiklikele protseduuridele, rakendada meetmeid rahu ja julgeoleku taastamiseks tulevase relvastatud rünnaku korral. Need meetmed võivad hõlmata relvajõude, luure- ja logistilist abi, majanduslikke ja diplomaatilisi meetmeid”.

Julgeolekukokkulepe võib vajada USA Senati heakskiitu, mis on Kiievi peamine nõudmine, seega ei saa tulevane USA president lepingut tühistada.

Trump ise ütles, et Euroopal on kokkuleppes „suur roll”, mille eesmärk on takistada Venemaa uut rünnakut: „Julgeolekugarantii osas teeme Euroopaga koostööd. Euroopal on selles suur roll.”

„Ja me töötame julgeolekugarantii kallal, et sõda uuesti ei algaks. Me ei taha, et sõda uuesti algaks.”

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles kokkuleppe kohta: „See, mida USA on siin Berliinis lauale pannud juriidiliste ja materiaalsete garantiide osas, on tõeliselt tähelepanuväärne.”

Kuid Prantsusmaa juhi Emmanuel Macroni nõunik ütles, et riik soovib „enne territoriaalseid arutelusid kõigepealt tugevaid julgeolekugarantiisid”.

Kuigi ukrainlased ja eurooplased näivad kavandatud julgeolekukokkuleppega mõnevõrra rahul olevat, pole Moskva seda veel kommenteerinud.

Vene välisministri asetäitja Sergei Rjabkov ütles, et Venemaa ei ole nõus tegema mingeid järeleandmisi Ukrainalt vallutatud territooriumi osas, sealhulgas Donbass, Krimm ja maa-ala, mida Moskva nimetab „Novorossijaks”.

Trump ütles, et on Putiniga rääkinud, kuid ei andnud märku, kas Venemaa juht on kokkuleppega rahul või mitte.

Putin on pikalt väitnud, et Ukraina liitumine NATO-ga on oht Moskva julgeolekule.

Vaid kolm päeva enne Ukrainasse tungimist 2022. aasta veebruaris väitis ta kõnes, et Ukraina NATO liikmelisus ohustab Venemaad.

Vaatamata sellele väitsid Ameerika ametnikud väljaandele Telegraph, et Trump usub, et suudab Putinit veenda Washingtoni ettepanekuid aktsepteerima.

See juhtus samal ajal, kui Venemaa väitis täna hommikul, et kontrollib Kirde-Ukrainas asuvat võtmetähtsusega Kupjanski linna, kus Ukraina väed väitsid hiljuti mitu piirkonda tagasi vallutanud olevat.

„Kupjanski linn on Venemaa Kuuenda Armee kontrolli all,” ütles sõjaväegrupi Zapad juht Leonid Šarov riiklikule uudisteagentuurile TASS.

Venemaa teatas, et vallutas Kupjanski novembris, kuid Ukraina väitis hiljem, et vallutas linna mitu piirkonda tagasi.

Šarov ütles, et „väikesed rühmad” Ukraina sõdureid üritavad iga päev pääseda Kupjanskisse, mis on Harkivi oblasti raudteesõlm.

Kuid ta rõhutas: „Kõik piirkonnad on Venemaa vägede kontrolli all.”

Zelenski ütles reedel avaldatud videos, et külastas Kupjanski piirkonnas sõdureid pärast seda, kui Kiiev teatas mitme rajooni ja kahe lähedalasuva asula tagasivallutamisest.

Tema visiit toimus vahetult pärast seda, kui Ukraina väed teatasid piirkonnas „läbimurdest”.

Vene armee alustas Ukrainas täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris ja okupeerib praegu 20 protsenti riigist idas ja lõunas.