NATO kavandab Venemaa küberoperatsioonidele, sabotaažile ja õhuruumi rikkumistele reageerimise muutmist, ütles alliansi kõrgeim sõjaväeametnik admiral Giuseppe Cavo Dragone väljaandele Financial Times.

Ta ütles, et allianss hindab ümber oma reageerimisviisi hübriidohtudele, mis on Euroopas intensiivistunud.

„Me uurime kõike… Kübervaldkonnas oleme mõnevõrra reaktiivsed. Me mõtleme pigem agressiivsema või ennetavama tegutsemise peale,” ütles Dragone.

Ta pakkus ka välja, et „ennetavat lööki” võib teatud tingimustel pidada „kaitsetegevuseks”, märkides samal ajal, et selline lähenemine on „kaugel meie tavapärasest mõtteviisist ja käitumisviisist”.

Euroopa riigid on viimastel aastatel silmitsi seisnud mitmete hübriidintsidentidega – sealhulgas küberrünnakute, Venemaaga seotud oletatava sabotaaži ja korduvate Läänemere veealuse infrastruktuuri kahjustamise juhtumitega.

Kuigi mõned NATO liikmed, eriti Ida-Euroopas, on kutsunud üles rangemale seisukohale, ütles Dragone, et igasugune muutus nõuab õiguslike ja jurisdiktsiooniliste piiride hoolikat kaalumist. „Võimalus oleks olla agressiivsem võrreldes teise poole agressiivsusega. [Küsimused on] õiguslik raamistik, jurisdiktsiooniline raamistik, kes seda teeb?” ütles ta.

Dragone tõi eduka heidutuse näitena esile NATO sõjalise operatsiooni Baltic Sentry.

Operatsiooni käigus kasutatakse liitlaste mereväe laevu, õhusõidukeid ja droone, et jälgida Läänemere kriitilist infrastruktuuri pärast mitmeid kaabli läbilõikamise juhtumeid aastatel 2023 ja 2024. „Baltic Sentry algusest peale pole midagi juhtunud. See tähendab, et see heidutus toimib,” ütles ta.

Mure püsib aga pärast seda, kui Soome kohus jättis rahuldamata Eagle S-i – Venemaaga seotud laeva, mida kahtlustatakse mitme veealuse elektri- ja andmesidekaabli kahjustamises – puudutava kohtuasja, kuna juhtum oli rahvusvahelistes vetes.

Soome välisminister Elina Valtonen tunnistas Financial Timesile, et see annab Venemaa laevadele sellistes vetes sisuliselt tegutsemisvabaduse. Ta lisas, et kaalutakse enesekindlamaks muutumist, kuid hoiatas, et liitlased „ei tohiks olla hüsteerilised” ja peaksid „usaldama” olemasolevaid reageerimisraamistikke.

Dragone ütles, et NATO keskne väljakutse on otsustada, kuidas tulevikus hübriidrünnakuid ära hoida. „See, kuidas heidutust saavutatakse – kättemaksu, ennetava löögi abil –, on midagi, mida peame põhjalikult analüüsima, sest tulevikus võib sellele olla veelgi suurem surve,” ütles ta.