Soome presidendi Alexander Stubbi sõnul on maailmakord suures murrangus ning Läänel on katastroofi vältimiseks aega viis aastat. Stubb kirjutab sellest mainekas ajakirjas Foreign Affairs avaldatud essees.

Stubbi kurjakuulutava kirjutise kohaselt võib kogu meile teadaolev maailm kokku variseda. Kui Lääs koos teiste osapooltega ei suuda uut, koostööaltimat maailma üles ehitada, ootavad ees rasked ajad.

Ebaõnnestumise hind on mõõtmatu: 20. sajandi esimene pool andis piisavalt hoiatusi, kirjutab Stubb.

Stubbi sõnul on külma sõja järgne ajastu läbi. Liberaalne, reeglitel põhinev kord on hääbumas ja koostöö annab teed konkurentsile. Oportunism tundub olevat olulisem kui rahvusvaheliste reeglite austamine.

Me elame uues korratus maailmas.

Stubbi sõnul kaotas Lääne esindatud liberaalne maailmakord ja selle rahvusvahelise õiguse järgimine oma usaldusväärsuse, kui Ameerika Ühendriigid tungisid pärast 2001. aasta Maailma Kaubanduskeskuse rünnakuid Iraaki. Pärast seda muutis 2008. aasta finantskriis Lääne majandusmudeli vähem atraktiivseks. Viimane piisk karikasse saabus, kui Venemaa alustas 2022. aastal Ukrainas ulatuslikku agressioonisõda.

Stubb esitab kolm alternatiivset stsenaariumi, milleni maailmakorra lagunemine võiks viia.

1.Esimeses stsenaariumis jätkub praegune korratus. Eelmise korra tunnused on endiselt olemas, kuid rahvusvaheliste reeglite järgimine on vabatahtlik. Konfliktide lõpetamine on keeruline, kuna puudub ÜRO-taoline autoriteet.

2.Asjad võivad minna ka hullemaks. Teises stsenaariumis kaovad liberaalse rahvusvahelise korra alused ja kord variseb kokku. Maailm on üha lähemal kaosele ning sõjapealikud ja teised valitsusvälised osalejad täidavad võimuvaakumi. Kohalikud konfliktid võivad kasvada suuremateks sõdadeks.

3.Kolmandas stsenaariumis luuakse globaalse Lääne, Ida ja Lõuna vahel uus süsteem, mis rõhutab koostööd ja dialoogi, kus kõik on samal tasemel. Stubbi sõnul nõuab selle stsenaariumi realiseerimine rahvusvaheliste organisatsioonide reformi.

Stubbi sõnul on Läänel nüüd viimane hetk tegutseda, et vältida halvimat.

„Järgmised viis aastat määravad tõenäoliselt maailmakorra mitmeks aastakümneks,” kirjutab Stubb.

Stubb tugineb oma hinnangus varasematele maailmakordadele, näiteks külma sõja ajal toimunud rivaalitsemisele lääne demokraatiate ja Nõukogude Liidu vahel, mis kestis aastakümneid. Kolmkümmend aastat pärast külma sõja lõppu on taas tekkimas uus maailmakord.

„See on Lääne viimane võimalus veenda ülejäänud maailma, et ta on võimeline dialoogiks monoloogi asemel, püsivuseks topeltstandardite asemel ja koostööks domineerimise asemel,” märgib Stubb.

Kui midagi ette ei võeta, hakkab Stubbi sõnul praegune multilateralismil ja ühistel reeglitel põhinev maailmakord lagunema. Süsteem pole täiuslik, kuid alternatiivid on veelgi hullemad: omakasupüüdlikud huvid, kaos ja korratus.

Lahendusena pakub Stubb välja mudeli, mida Soome tema sõnul ka välispoliitikas järgib: väärtuspõhine realism. See tähendab väärtuste ja huvide tasakaalustamist.

Lisaks tuleks näiteks globaalse lõunaosa riike kohelda võrdsete partneritena ja mõista, et mitte kõik riigid ei järgi samu väärtusi kui lääneriigid. Nii ÜRO kui ka Maailma Kaubandusorganisatsioon vajavad reformimist.

Kui lääneriigid naasevad vanade kommete juurde, mis hõlmavad otsest või kaudset domineerimist ja puhast ülbust, kaotavad nad lahingu, märgib ta.

Stubb kirjutab ka oma kodumaast ja ütleb, et Soome tegi NATO-st kõrvale jäädes tõsise vea. Muuhulgas oli liiga palju idealismi Venemaa suhtes ja arvamus, et Venemaast saab lõpuks demokraatlik riik.

Stubbi sõnul ei ole nn soometumise aeg, mil Soome kaotas Nõukogude Liidu surve all osa oma enesemääramisõigusest, aeg, mille üle eriti uhke olla.

Kuid meil õnnestus säilitada oma iseseisvus. Kogemus on meid selle kordamise suhtes ettevaatlikuks teinud, märgib ta.

Kui keegi väidab, et soometumine oleks Ukrainale hea lahendus, siis ma ei ole sellega absoluutselt nõus. Selline rahu tuleks liiga kõrge hinnaga, mis praktikas tähendaks suveräänsuse ja territooriumi loovutamist, lisab ta.

Varem kritiseeris Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik Stubbi seisukohti soometumise kohta intervjuus Iltalehtile ja ajakirjas Foreign Policy.

Stubb ütles septembris Valges Majas toimunud kohtumisel, et 1944. aastal leiti lahendus ja ka Ukrainale on võimalik leida lahendus, mis saavutab õiglase ja püsiva rahu. Intervjuus väljaandele Economist ütles Stubb, et Soome tunneb end võitnuna, sest suutis säilitada oma iseseisvuse.

Tulevikus on paar võimalikku tegurit. Üks neist on see, mil määral soovib Ameerika Ühendriigid säilitada mitmepoolset maailmakorda, kus riigid osalevad otsuste tegemisel võrdsete osalejatena.

Ülejäänud läänemaailma roll on endiselt veenda Trumpi administratsiooni sõjajärgsete institutsioonide väärtuses ja Ameerika Ühendriikide aktiivse rolli väärtuses neis.

Teine võimalik tegur on Hiina, mis Stubbi sõnul võib muutuda senisest agressiivsemaks. Hiina võib hakata täitma Ameerika Ühendriikide jäetud võimuvaakumit ja tegutseda näiteks Taiwani suhtes.