Soome peaminister hoiatas, et Venemaa suunab oma väed NATO idatiivale, kui Ukrainas saavutatakse rahuleping, ning kutsus Euroopat üles eraldama rohkem raha kaitseks eesliini riikides.

Petteri Orpo kutsus ülejäänud EL-i üles näitama solidaarsust idatiiva riikidega, kes suurendavad dramaatiliselt oma kaitsekulutusi. Nad on Ukraina peamised rahalised toetajad SKP osas, isegi kui paljud nende majandused kannatavad, vahendab Financial Times.

„Me teame, et kui Ukrainas saabub rahu, on Venemaa endiselt ohuks. On ilmne, et nad kavatsevad oma sõjaväed meie piiri ja Läänemere piiri lähedale tuua,” ütles Orpo. „On selge, et vajame [Brüsselist] rahalist tuge.”

Orpo võõrustas teisipäeval kaheksa Venemaa ja Valgevenega mere- või maismaapiiri jagava riigi esimest idatiiva tippkohtumist.

Riigid püüavad omaks võtta ühiseid sõjalisi võimeid sellistes valdkondades nagu õhukaitse, droonid ja maaväed. Samuti soovivad nad arutada, kuidas relvi ja sõdureid mandril liigutada.

Mitmed NATO riigid on hoiatanud, et Venemaa on valmis suureks vastasseisuks Lääne sõjalise alliansiga kolme kuni viie aasta jooksul pärast sõjategevuse lõppu Ukrainas.

Eesti, Leedu ja Poola on teel, et kulutada järgmisel aastal kaitsele üle 5 protsendi oma SKP-st – see on tunduvalt rohkem kui USA president Donald Trumpi kulutuste eesmärk – ning ka teised eesliinil olevad riigid suurendavad oma sõjalisi kulutusi.

Orpo ütles, et Euroopa jaoks on oluline olla valmis ennast kaitsma, kuna USA hakkab mandrilt taanduma. „Me teame, et USA kavatseb vähendada toetust ja osalemist Euroopa kaitses, sest neil on palju muid julgeolekuprobleeme.”

Soome on üks väheseid riike Euroopas, mis pole Venemaa suhtes valvsust kaotanud, pidades kinni muljetavaldavast valmisolekuprogrammist, mis hõlmab pommivarjendeid ja ulatuslikke kriitiliste materjalide varusid, samuti noorte ja eliidi koolitamist.

Kuid riiki on tabanud ka enam kui kümme aastat kestnud majanduslangus, mis paneb valitsuse avaliku sektori kulutusi kärpima, kuna riigivõlg kasvab hüppeliselt.

„Meie majandus on praegu väga halvas olukorras. See on tingitud Venemaa ohust. Soomes on väga keeruline õhkkond,” ütles Orpo.

Ta ütles, et idapoolsed riigid on huvitatud mitte ainult 1,5 miljardist eurost kasutamata Euroopa rahast sõjaliste projektide jaoks, vaid ka suurest osast umbes 130 miljardist eurost, mille EL on järgmiseks eelarveperioodiks kaitseks eraldanud.

Tema sõnum peegeldab mõnede eesliini riikide muret, et Venemaa ja Ukraina vaheline rahuleping võib viia mõnedes eesliinist kaugemal asuvates riikides lõdvestumiseni, arvates, et oht on taandunud.

Orpo tunnistas, et Euroopal on ees „tohutu nädal”, et näidata, et ta on Ukraina rahu nimel hea mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes, kuna EL-i juhid kohtuvad neljapäeval olulisel tippkohtumisel, mis võib otsustada, kas Ukraina läheb pankrotti.

Bloki riigid arutavad Belgia vastuseisu ületamist külmutatud Venemaa varade kasutamisele Kiievi rahastamiseks ning kaubanduslepingut Ladina-Ameerika riikidega.

Orpo ütles, et Euroopa juhid – eesotsas Saksamaa kantsleri Friedrich Merziga – on Belgia probleemile lahenduse leidmiseks kõvasti tööd teinud. „Nüüd on aeg otsus langetada,” ütles ta.

Küsimusele, mis juhtuks, kui neljapäevasel ja reedesel EL-i tippkohtumisel Ukraina rahaline toetus lõppeb, vastas ta: „Ma ei taha sellele mõelda. Sest meil pole muid võimalusi.”