Itaalia toetab Belgiat, vastandades end EL-i plaanile saata Ukrainale 210 miljardit eurot Venemaa külmutatud riigivarasid, selgub Politicole teadaolevast sisedokumendist.

Rooma, EL-i rahvaarvult ja hääleõiguselt kolmanda riigi sekkumine – vähem kui nädal enne EL-i juhtide olulist kohtumist Brüsselis – õõnestab Euroopa Komisjoni lootusi plaani osas kokkuleppele jõuda.

Komisjon survestab EL-i liikmesriike, et nad jõuaksid 18.–19. detsembril toimuval Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel kokkuleppele, et Belgias Eurocleari pangas hoitavaid miljardeid eurosid Venemaa reserve saaks vabastada sõjast räsitud Kiievi majanduse toetamiseks.

Belgia valitsus hoiab end tagasi kartuses, et kui Venemaa raha tagasi nõuab, peab ta kogu summa tagasi maksma, kuid detsembri tippkohtumise eel pole tal seni olnud tugevat liitlast.

Nüüd on Itaalia raputanud diplomaatilist dünaamikat, koostades koos Belgia, Malta ja Bulgaariaga dokumendi, milles kutsutakse komisjoni üles uurima alternatiivseid võimalusi Venemaa varade kasutamisele, et hoida Ukrainat lähiaastatel vee peal.

Neli riiki ütlesid, et nad „kutsuvad komisjoni ja nõukogu üles jätkama alternatiivsete võimaluste uurimist ja arutamist kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega, prognoositavate parameetritega, mis kujutavad endast oluliselt väiksemaid riske, et rahuldada Ukraina finantsvajadusi, tuginedes EL-i laenuvõimalusele või sildlahendustele”.

Neli riiki viitavad plaanile B, mis näeb ette ühise EL-i võlakirja emiteerimise Ukraina rahastamiseks lähiaastatel.

Sellel ideel on aga omad probleemid. Kriitikud märgivad, et see suurendab Itaalia ja Prantsusmaa suurt võlakoormust ning nõuab ühehäälsust – see tähendab, et Ungari Kremli-sõbralik peaminister Viktor Orbán saab sellele veto panna. Need neli riiki – isegi kui neile lisanduksid Kremli-meelne Ungari ja Slovakkia – ei suudaks moodustada blokeerivat vähemust, kuid nende avalik kriitika õõnestab komisjoni lootusi järgmisel nädalal poliitiline kokkulepe saavutada.

Kuigi Itaalia parempoolne peaminister Giorgia Meloni on alati toetanud Venemaa-vastaseid sanktsioone, on tema juhitav valitsuskoalitsioon Ukraina toetamise osas lõhenenud.

Parempoolne asepeaminister Matteo Salvini on võtnud Venemaa-sõbraliku seisukoha ja toetanud USA presidendi Donald Trumpi plaani lõpetada sõda Ukrainas.

Lisaks kritiseerisid neli riiki skeptiliselt komisjoni erakorraliste volituste kasutamise suhtes, et muuta kehtivaid sanktsioonireegleid ja hoida Venemaa varad pikaajaliselt külmutatuna.

Vaatamata selle sammu poolt hääletamisest, mis oli mõeldud EL-i ühtsuse säilitamiseks, ütlesid nad, et nad on ettevaatlikud Venemaa varade enda kasutamise suhtes.

„See hääletus ei tähenda mingil juhul otsust Venemaa külmutatud varade võimaliku kasutamise kohta, mis tuleb langetada juhtide tasandil,” kirjutasid neli riiki.

Pikaajalise külmutamise õiguslik mehhanism on mõeldud selleks, et vähendada võimalust, et Kremli-meelsed Euroopa riigid, näiteks Ungari ja Slovakkia annavad külmutatud rahalised vahendid Venemaale tagasi.

Ametnike väitel õõnestab see lahendus Kremli võimalusi vabastada oma varasid sõjajärgse rahulepingu osana – ja tugevdab seega EL-i eraldi plaani selle raha kasutamiseks.

Siiski kirjutasid neli riiki, et see õigusklausel „tähendab väga kaugeleulatuvaid õiguslikke, rahalisi, menetluslikke ja institutsioonilisi tagajärgi, mis võivad ulatuda sellest konkreetsest juhtumist kaugemale”.