Eilse neljapäeva, 4. detsembri õhtul tulistas Île Longue’i (Finistère’i) allveelaevabaasi turvalisust tagav merejalaväe laskurpataljon välja mitu droonivastast raketti pärast seda, kui piirkonna kohal nähti droone lendamas, teatas kaitsevägi. Rennes’i prokuratuur teatas, et raketid olid „häirivad raketid, mitte tulirelvad”.

Baasis paiknevad Prantsuse tuumaallveelaevad ballistiliste rakettidega (SSBN). Bresti sadamaga piirneva baasi kohal tuvastati kell 19.30 viis drooni. Käivitati droonidevastane ja otsinguoperatsioon, vahendab Le Parisien.

Uurimine on algatatud ja usaldatud Rennes’i sõjaväeprokuratuurile, teatas Libération. Atlandi mereprefektuuri pressiesindaja, komandör Guillaume Le Rasle ütles, et tegemist on väikeste droonidega, mis on relvastamata ja millel pole sõjalist otstarvet. Kohtulik uurimine peab kindlaks tegema droonipilootide isikud.

„Ülelend ei ohustanud tundlikku infrastruktuuri,” selgitas Guillaume Le Rasle AFP-le. Ülelendude eest vastutavad isikud „kavatsesid avalikkust häirida”, lisas ta. Rennes’i prokuratuur jõudis aga järeldusele, et „välist sekkumist ei ole kindlaks tehtud”.

Droonide ülelennud selles piiratud alas pole haruldased. Öösel vastu 18. novembrit teatati droonide ülelennust Crozoni poolsaare kohal, mis hõlmab ka Île Longue’i saart, kuid ilma ülelennuta sõjaväeobjektidest.

Prantsusmaa tuumarelva varjupaigana tegutsevat Île Longue mereväebaasi kaitsevad 120 mereväe sandarmit, kes töötavad merejalaväelastega koostöös.

Baas hooldab Prantsusmaa nelja SSBN-i, millest vähemalt üks on tuumarelva tagamiseks alaliselt merel.

Neljapäeva õhtul olid Bresti sadama kohal eriti head valgustustingimused täiskuu ja Maale lähedase orbiidi tõttu, mida sageli nimetatakse superkuuks.

Viimastel kuudel on Põhja-Euroopa lennujaamades ja muudes tundlikes kohtades, sealhulgas sõjaväeobjektidel sagenenud droonide ülelendude teated, kusjuures nende riikide juhid kahtlustavad Moskva kätt nende tegude taga.