Saami tõe ja leppimise komisjon on esitanud oma lõpparuande oma valijatele, saami parlamendile, koltade külakogule ja valitsusele.

Soome valitsuse Smolna banketisaalis toimunud pressikonverentsil esinesid peaminister Petteri Orpo, saami tõe ja leppimise komisjoni esimees Hannele Pokka, saami parlamendi aseesimees Tuomas Aslak Juuso ja koltade usaldusisik Veikko Feodoroff, vahendab MTV.

Komisjon on kuulanud ligi 400 saami ja tellinud 20 eraldi ekspertide koostatud aruannet.

Peaminister Orpo ütles üritusel, et Soome peaks saamide ees vabandust paluma.

Minu jaoks on selge, et vabandust tuleb paluda. Kuid ma arvan, et selle parlamendirühma, kuhu kuuluvad kõik parlamendierakonnad, esimene ülesanne on mõelda, kuidas vabandust ellu viia, et see oleks laiapõhjaline ja väärtuslik, ütles Orpo.

Komisjon rõhutab oma lõpparuandes, et Soome ehitati kahe rahva, saamide ja soomlaste maale.

Saamide tõe ja leppimise komisjon väidab oma hiljutises lõpparuandes, et Soome NATO liikmelisuse ja DCA kaitsekoostöölepingu protsessides jäeti saamide õigused tähelepanuta.

Neli aastat töötanud komisjon kuulas sadu saame ja uuris nende kogetud ajaloolist ja praegust diskrimineerimist.

See, kuidas saamide õigusi on NATO liikmelisuse ja DCA lepinguga seoses eiratud, on erakordne ning sellisena on protsess oluliselt nõrgestanud saamide ja riigi vahelist usaldust, öeldakse aruandes muu hulgas.

Komisjoni väitel ei teavitatud saame näiteks liikmelisuse ja lepingu läbirääkimiste käigus ega hoitud neid kursis toimuvaga ning saami parlamendilt ei küsitud konkreetselt sellekohaseid avaldusi.

Aruande kohaselt kajastub militariseerimine saami parlamendi töös ulatuslike kaitsepoliitiliste otsuste ja tohutu uue surve näol maakasutusele. Komisjoni hinnangul näib riik olevat peaaegu täielikult unustanud saamide õigusi kaitsvad ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevad konsultatsioonipraktikad ja tegutsemisviisid.

Muutus on murettekitav, kuna need otsused ja uued maakasutustavad avaldavad tõenäoliselt ulatuslikku ja kaugeleulatuvat mõju saamide traditsioonilistele elatusvahenditele, kultuurile ja ühiskonnale, öeldakse aruandes.

Tõe ja lepituse komisjon alustas tööd 2021. aastal. Selle liikmete hulgas oli nii saame kui ka soomlasi. Komisjoni esimeheks oli tööelu professor ja õigusteaduse doktor Hannele Pokka.

Komisjon avaldas oma töö kohta ulatusliku aruande ja teeb mitu ettepanekut saamide olukorra parandamiseks ning militariseerimine on vaid üks aruande teemadest. Ettepanekud puudutavad muuhulgas riigihaldust, saamide keskkonda, traditsioonilisi elatusvahendeid, kultuuripärandit ja keeli.

Komisjoni üks oluline ettepanek on see, et Soome riik peab tunnistama ja teadvustama, et Soome ehitati kahe rahva, saamide ja soomlaste maale.

Komisjon peab vajalikuks ka seda, et riik tunnistaks ja kannaks vastutust saamide vastu suunatud ajalooliste ebaõigluste eest. See on hõlmanud näiteks internaatkoolide assimileerimispoliitikat, kus lapsed eraldati peredest, piirati nende emakeele kasutamist ja koolides õpetati ainult valitseva kultuuri keelt ja väärtusi.

Selle tulemusel kaotasid paljud lapsed kontakti oma keele ja identiteediga ning selle tagajärjed on saami kogukondades endiselt nähtavad keelelise ohustumise ja kultuuriliste kaotustena. Aruandes öeldakse, et need soomestamise traumad on kandunud edasi ühelt saami põlvkonnalt teisele.

Komisjon pakub välja mitmeid meetmeid, et tugevdada muu hulgas saamide õigust oma keelele ja kultuurile. Komisjon leiab, et saami lastele ja noortele tuleks tagada õigus õppida saami keelt koolides üle kogu riigi.
Lisaks teeb komisjon ettepaneku, et need, kes oskavad saami keelt, peaksid saama saami keeles haridust ka väljaspool oma kodupiirkonda. Samuti suurendaks komisjon saamide kohta käiva teabe õpetamist koolides ja õpetajakoolituses.

Komisjon leiab, et saamid peaksid saama kogu riigis sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid oma emakeeles ja kooskõlas oma kultuuriga.

Keskkonna ja traditsiooniliste elatusvahendite valdkonnas teeb komisjon muuhulgas ettepaneku reguleerida saamide põhjapõdrakasvatust oma seadusega ning kaitsta saamide kodumaal allesjäänud riigimetsi raie eest.

Komisjon tugevdaks saamide kultuuri näiteks Põhjamaade suurima saami muuseumi Siida ressursside suurendamisega. Muuseum peab suutma täita oma ülesandeid, mis pidevalt laienevad, näiteks esemete tagastamise kaudu.

Komisjon nõuab ka, et valitsus võitleks saamide vastu suunatud rassismi vastu kõigi vahenditega ning suurendaks põlisrahvaste tundmist ja mõistmist nii valitsemises, ametnike tegevuses kui hariduses.