Ukraina on valmis kaaluma demilitariseeritud tsooni loomist Donbassis, mis oleks suur järeleandmine sõja lõpetamiseks.

President Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak ütles väljaandele Le Monde, et see tsoon sunniks Ukraina ja Venemaa väed mõlemalt poolt rindejoont välja tõmbama. Ukraina president teatas neljapäeval, et nende piirkondade üleandmine tuleb ratifitseerida kas valimiste või referendumi teel.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz tunnistas neljapäeval, 11. detsembril, pilku maha pöörates ja väriseva häälega, et Ukraina on nüüd „valmis” territoriaalseid järeleandmisi aktsepteerima. Le Monde’i allikate sõnul annab Kiiev järele ühes USA ja Venemaaga peetavate läbirääkimiste põhipunktis, nõustudes Donbassi demilitariseeritud tsooni loomisega. See Euroopa poolt toetatud järeleandmine peaks lõpetama ligi neli aastat kestnud sõja.

See järeleandmine on lisatud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski koostatud muudetud Ameerika rahuplaani, mis saadeti Donald Trumpile kolmapäeva õhtul. Selle ettepaneku koostamisel osalesid Prantsuse president Emmanuel Macron, Suurbritannia peaminister Keir Starmer ja Saksamaa kantsler, ütles Friedrich Merz.

Kiievi arvates eeldaks see demilitariseeritud tsoon Ukraina ja Venemaa vägede väljaviimist praeguse Donbassi rindejoone mõlemalt poolt. See strateegiline piirkond, Venemaa poolt alates 2014. aastast ihaldatud kaevanduspiirkond võiks minna rahvusvaheliste jõudude, sealhulgas Ameerika Ühendriikide järelevalve alla, et vältida edasist Venemaa agressiooni.

„Demilitariseeritud tsoon peab eksisteerima mõlemal pool joont,” ütles president Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak väljaandele Le Monde. „On vaja loogiliselt ja juriidiliselt määratleda, kas välja tuleb viia kõik relvaliigid või ainult raskerelvad. Võimalike rikkumiste vältimiseks peavad kohal olema vaatlusmissioonide ja välisriikide kontingendi esindajad, et tagada põhimõtete ja lepingute järgimine. (…) See on loomulik vorm konflikti lõpetamiseks, arvestades, et osa territooriumist jääb kahjuks de facto Venemaa okupatsiooni alla ja et eraldusjoon luuakse igal juhul.”

„Peame selgelt ja täpselt määratlema ulatuse ja missioonid, mis usaldatakse kolmandatele isikutele,” selgitab Mõhhailo Podoliak, viidates sellele, et ukrainlased sooviksid „ideaalis”, et Ameerika Ühendriigid osaleksid selles järelevalveüksuses, et tagada „jälgimine, luureandmete kogumine, lepingute täitmise jälgimine, volitamata vägede liikumise puudumise kontroll ja eraldusjoone järgimise jälgimine”.

See meenutab Põhja- ja Lõuna-Korea vahel 1953. aasta vaherahu osana loodud demilitariseeritud tsooni (DMZ), mis lõpetas kahe riigi vahelise konflikti – konflikti, mida pole sellest ajast peale ametlikult lahendatud. Korea puhul on DMZ nelja kilomeetri laiune ja 250 kilomeetri pikkune piki kahe riigi piiri. Ukraina puhul võib see olla palju pikem ja sügavam.

Territoriaalne järeleandmine on Volodõmõr Zelenskile valus, kuid see peab võimaldama tal vältida täielikku loobumist Donbassi osadest, mida Venemaa ei okupeeri, aga mida Moskva on mitmeid kuid nõudnud – see moodustab ligi 20 protsenti Donetski oblastist. See Kremli nõudmine on Ukraina presidendi jaoks absoluutne punane joon, kuna ta on hästi teadlik sõjaväe ja Ukraina elanikkonna vastuseisust igasugusele alistumisele.

Esmaspäeval kordas Volodõmõr Zelenski, et tal pole ei seaduslikku ega moraalset õigust Ukraina territooriume loovutada. Ukraina president selgitas neljapäeval, et igasugune kompromiss Ukraina ja Venemaa vahel idapoolsete piirkondade kontrolli osas peab olema õiglane ja kinnitatud kas Ukraina valimiste või referendumiga. Sellise hääletuse tulemus pole kaugeltki kindel, kuna Ukraina elanikkond, kuigi sõjast kurnatud ja armistunud, on endiselt sügavalt seotud oma suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkusega.

Mõhhailo Podoljak selgitas, et Ameerika Ühendriikidele saadetud dokument koosneb kolmest osast. Esimene käsitleb umbes kahekümnes punktis sõja lõppu ennast. Teine kirjeldab Euroopa julgeolekuarhitektuuri ülesehitamist sõjajärgseks perioodiks, sealhulgas julgeolekugarantiide küsimust, mille eesmärk on heidutada Venemaad uute pealetungide alustamisest pärast võimalikku relvarahu.

Kolmas osa keskendub Ukraina ülesehitamisele, majanduse taastamisele ja kaitsevõime taastamisele. „Agressor peab panustama ülesehitustöö rahastamisse; see on sõja lõpetamise kohustuslik element. Vastasel juhul tunneb agressor, et ta lõikab konfliktist ainult kasu ja heidutust pole,” hoiatas Mõhhailo Podoljak.

„Zelenski tehtud järeleandmised on rasked otsused, kaks osa julgeolekugarantiide ja ülesehituse kohta on nagu lohutusauhinnad, et pilli oleks kergem alla neelata,” ohkab üks Euroopa diplomaat.

Selle vastuettepaneku eesmärk on tuua Donald Trump taas Kiievi ja Euroopa pealinnade suhtes soodsamasse positsiooni. Kolmapäeval E3 (Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik) juhtidega peetud telefonivestluses tundus Donald Trump olevat nördinud läbirääkimiste ummikseisust, milles ta süüdistab Kiievit ja Euroopat, ignoreerides Venemaa järeleandmatust. Ühe osaleja sõnul oli ta ebaviisakas. Eelmisel päeval Politicole antud intervjuus kirjeldas Valge Maja juht Euroopa juhte kui nõrku, kohati tarku, aga ka rumalaid. Ta andis Zelenskile hüüdnimeks „P. T. Barnum” 19. sajandi showmehe ja poliitiku järgi, keda Atlandi ookeani taga tunti kui šarlatanide printsi.

Donald Trump kritiseeris ka presidendivalimiste puudumist Ukrainas, mida takistasid Vene pommid. „See pole enam demokraatia,” kuulutas miljardär. „Kui Ameerika Ühendriigid ja Euroopa panustavad julgeoleku tagamisse, valimisõiguste garanteerimisse ja protsessi rahastamisse, siis on Ukraina valmis valimisi korraldama. Peale sõja enda pole ühtegi takistust. Zelenski on alati valmis poliitiliseks konkurentsiks ja riigi tuleviku üle arutlemiseks,” vastas Mõhhailo Podoljak.

Kas Ameerika president on Ukrainale tänulik selle suunas astutud sammude eest? Neljapäeval teatas Volodõmõr Zelenski, et Washington teeb ettepaneku luua Ida-Ukrainas demilitariseeritud „vaba majandustsoon”, täpsustades, et Ameerika pool kaalub Vene vägede väljaviimist Põhja-Ukrainast, kuid nende jätkuvat kohalolekut lõunas. Seejärel lahkuks Venemaa armee oma kontrolli all olevatelt aladelt Sumõ, Harkivi ja Dnipropetrovski oblastis (põhjas, kirdes ja ida-keskosas), kuid jääks Hersoni ja Zaporižja oblastisse (lõunas).

Erinevate seisukohtade lepitamiseks võiks laupäeval Pariisis toimuda kohtumine Ameerika Ühendriikide, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Ukraina esindajate vahel. Friedrich Merz tegi ettepaneku, et juhid kohtuksid kaks päev hiljem Berliinis Donald Trumpiga. Kas miljardär osaleb? „Laupäeval toimub kohtumine. Vaatame, kas osaleme (…). Me ei taha aega raisata,” ütles ta neljapäeval, lisades, et Ameerika Ühendriigid saaksid aidata julgeolekugarantiidega, kuna need on projekti edu oluline tegur.

Donald Trump, kes vastupidiselt ajaloolisele reaalsusele süüdistab selles sõjas Ukrainat, on esitanud Kiievile jõulu-ultimaatumi. See kunstlik kuupäev on loonud pakilisuse tunde. Kuid Zelenski ei ole Ameerika survele vastuvõtlik, leiab Ukraina parlamendi väliskomisjoni esimees Oleksandr Merežko. „Kui Trump meid hülgab, hakatakse teda pidama Chamberlain’iks [nime saanud Suurbritannia peaministri, Müncheni kokkuleppe allkirjastaja ja oma riigis nimetuse „Guilty Man” järgi],” ütleb ta, lisades, et tema arvates pole Ukrainal kõigist pingutustest hoolimata kunagi võimalik Vladimir Putiniga ühist keelt leida: „Ukrainlased tahavad elada ja Putin tahab meid tappa,” lõpetab Ukraina poliitik.