Euroopa Komisjon soovib kasutada arestitud Vene varasid Ukraina rahaliste vajaduste katmiseks. Liikmesriigid on nüüd esimeses olulises sammus kokku leppinud. Üks riik blokeerib otsust.

Saksamaa ja teised EL-i liikmesriigid on kokku leppinud luua enamushääletusel õigusliku aluse Venemaa riigivarade kasutamiseks Ukraina heaks. Esimese sammuna keelab leping määramata ajaks EL-is hoitavate vahendite ülekandmise Venemaale, nagu teatas EL-i Nõukogu eesistujariik Taani, vahendab Welt.

Täpsemalt on peamine eesmärk takistada riigil nagu Ungari kasutada vetoõigust EL-i sanktsioonide otsuste vastu, et sundida külmutatud vahendeid vabastama. Praegu on Venemaa keskpanga vahendid külmutatud EL-i sanktsioonide otsuste alusel, mis nõuavad ühehäälset uuendamist iga kuue kuu tagant.

Seda regulatsiooni peetakse takistuseks plaanile kasutada vahendeid Ukrainale pikaajaliste laenude andmiseks ja lubada tagasimakseid Venemaale ainult juhul, kui riik teeb pärast Ukraina-vastase agressioonisõja lõppu reparatsioonimakseid.

Venemaa raha tähtajatuks külmutamiseks tuginevad Saksamaa ja teised EL-i liikmesriigid nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 122. See artikkel sätestab, et tõsiste majandusraskuste korral võib kvalifitseeritud häälteenamusega rakendada vajalikke meetmeid.

Õigusaktis on muuhulgas sätestatud, et Venemaa sõda Ukraina vastu tekitab jätkuvalt tõsiseid majanduslikke probleeme. Liidu majandusele tekitatava kahju piiramiseks tuleb vahendite ülekandmist Venemaale äärmise kiireloomulisuse korral takistada. Määrus peaks nüüd vastu võetama enne järgmisel nädalal toimuvat EL-i tippkohtumist.

Hiljemalt selle kohtumise käigus loodavad Saksamaa kantsler Friedrich Merz ja teised plaani toetajad veenda Belgia peaministrit Bart De Weverit laenuplaani heaks kiitma. Rakendamist ilma Belgiata peetakse äärmiselt keeruliseks, kuna Ukrainale mõeldud Venemaa vahenditest haldab ülekaalukalt suurimat osa Belgia ettevõte Euroclear. See moodustab ligikaudu 185 miljardit eurot EL-i 210 miljardist eurost.

Belgia valitsus on plaani seni blokeerinud, viidates juriidilistele ja finantsriskidele. Muuhulgas näeb valitsus ohtu, et Venemaa korraldab Euroopa isikute ja ettevõtete vastu kättemaksu, näiteks viies läbi Venemaal sundvõõrandamisi.

De Wever esitas hiljuti kolm tingimust, mille puhul Belgia saab hoolimata nendest riskidest osaleda. Tema sõnul tuleb tagada, et kõik potentsiaalsed riskid on jagatud ja et alates plaani rakendamise esimesest hetkest on olemas piisavad finantstagatised potentsiaalsete finantskohustuste täitmiseks.

Samuti nõudis ta ulatuslikku likviidsus- ja riskikaitset kõigile plaanist mõjutatud kodanikele või ettevõtetele ning kõigi teiste EL-i riikide osalemist, kus Venemaa keskpanga varad on endiselt külmutatud. Euroopa Komisjoni andmetel on nende hulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Küpros.