„Me kardame, et neil pole piisavalt head varustust kaela soojendamiseks. Kui on nii külm ja me peame terve päeva õues olema, on hea, kui on sall,” ütleb Norra Põhjabrigaadi ülem Terje Bruøygard.

Vähem kui kuu aja pärast on tal uued värvatud teenistuses, kuid osa riietusest, mida nad peaksid kandma, pole kohal, vahendab Forsvarets forum.

Relvajõudude üksustes puuduvad villane aluspesu, buffid, balaklaavad, kiivrid ja lahinguvestid, saapad, jalakotid, kaitseriietus ja kuulmiskaitsevahendid.

See ilmneb armee ja mereväe ohutusjuhi (HVO) ning õhuväe usaldusisiku dokumentidest.

Meie panus Ukrainasse on märkimisväärne, kuid see paneb löögi alla meie endi võime säilitada valmisolekut. Oleme homseks valmis – aga meil on probleemid, ütleb mereväe ohutusjuht Robert Hansen.

Relvajõud on korduvalt rõhutanud, et Norra panus Ukrainasse on esmatähtis. Samal ajal uuendavad relvajõud oma varustust vastavalt pikaajalisele plaanile.

Ukraina on sõjas Venemaaga ja olulisem on pakkuda Ukrainale praegu tuge kui omada Norras absoluutselt kõike laos, ütleb kaitseväe juhataja Eirik Kristoffersen. Kuid asjaolu, et Norra sõduritel puudub varustus, ei ole tema arvates vastuvõetav.

Põhjabrigaadis pidid nad väljaõppetegevused ära jätma, kuna sõduritel puudusid soojad riided.

Põhjabrigaadi ülem ütleb, et praktiliselt kogu augustikuu lähetusel need puuduvad. Ma arvan, et see puudutab rohkemaid kui ainult brigaadi, lisab ta.

Bruøygardil on Indre Tromsis 2000 ajateenijat. Kõik said küll komplekti võrkaluspesu, aga mitte kõik polnud saanud õiget suurust, ütleb ta.

Tavaliselt peaks sõduritel olema ka varukomplekt reservis.

Üks värvatute õppustest oli kohutavalt raske. Kõik olid pealaest jalatallani läbimärjad. Kuna polnud midagi muud selga panna, tehti otsus õppus ära jätta, ütleb Bruøygard.

Talvel läheb Norras külmaks. Põhja-Norras läheb väga külmaks.

Vaatamata relvajõududesse tehtud 1635 miljardi krooni suurusele investeeringule relvajõudude pikaajalises plaanis puuduvad enamikul armee sõduritel endiselt olulised PBU esemed, et sel talvel täielikku talvist teenistust läbi viia. Ma arvan, et see on kriitilise tähtsusega, ütleb armee tervise- ja heaolujuht Torgrim Foshaug.

PBU ehk isikliku riietuse ja varustuse puudumine tähendab, et armee üksused peavad tegevuste ulatust vähendama ning seega ei saavuta üksused oma väljaõppe eesmärke, ütleb Foshaug.

Ta leiab, et see mõjutab otseselt võimet läbi viia missioone rahu-, kriisi- või sõjaolukorras.

Armees tegevuse läbiviimisel tuleb arvestada paljude teguritega, sealhulgas ilmastikutingimuste ja valguse ning üksuse pädevuse ja väljaõppe staatusega. Riietuse puudumine, mis meile oleks pidanud olema antud, on lisategur, mida me ei vaja, ütleb ta.

Armee terviseametnik leiab, et relvajõud on PBU osas püsivas süsteemirikkes.

Kui meil pole rahuajal armee töötajate ja personali jaoks piisavalt PBU-d, siis ma ei julge mõeldagi väljakutsetele, millega me silmitsi seisame, kui kogu väestruktuur tuleb kriisi või sõja ajal appi kutsuda ja varustada, ütleb ta.

Põhjabrigaadi ülem kirjeldab võrkaluspesu puudumist kui tüütut piirangut. Kuid nüüd, kui uued värvatud lähenevad talveteenistusele põhjas, on brigaadil hädavajalik neid soojas hoida.

Väljaande käsutuses olevate dokumentide kohaselt on armee saatnud mitmele tarnijale taotlused osta Põhjabrigaadile ja väljaõpperügemendile kiiresti 2400 peakatet ja 2100 balaklaavat, mille soovitud tarneaeg on 31. jaanuar 2026 – aga eelistatavalt nii kiiresti kui võimalik.

Me teeme, mis suudame. See on teenistuse kohandamine ja operatiivraha kasutamine, mida ma ei taha kasutada, ütleb Bruøygard. See on raha, mida brigaad pigem väljaõppele kulutaks.

Saab harjutada, aga õppus võib olla veidi lühem kui soovitav. Me tahame, et osa relvajõudude väljaõppest oleks aja jooksul jätkusuutlik. Eriti arvestades, et oleks võimalik enda eest hoolitseda ka külma ilmaga, ütleb Põhjabrigaadi ülem.

„Armee üksustele ei väljastata piisavalt PBU-d,” seisab armee HVO dokumendis.

„Põhirõivaste ja kaitsevahendite puudumine tähendab suurenenud vigastuste ohtu, vähenenud ohutust operatsioonidel ja nõrgenenud kvaliteeti sõdurite väljaõppes,” teatab mereväe HVO.

„Saadame Ukrainasse palju varustust, aga meil endil napib varustust. Kiivrid ja lahinguvestid – see on probleem,” kirjutab õhujõudude peausaldusisik dokumendis.

Armee ja mereväe HVO kritiseerib relvajõudude piisavalt hea logistikasüsteemi puudumist.

Robert Hanseni sõnul peavad üksused, kus puudub PBU, välja mõtlema oma hädaolukorra lahendused, et asjad käima saada.

See nõrgestab usaldust varustussüsteemi vastu ja tekitab ebavõrdsust üksuste vahel, ütleb Hansen.

Relvajõud kirjutab oma veebisaidil, et logistika on eeltingimus relvajõudude võimele missioone täita.

Relvajõudude Logistikaorganisatsiooni (FLO) väärtusahela juhtimise juht Åse Skogø ütleb, et relvajõudude suur aktiivsus on viinud suure hulga materjali lahkumiseni ladudest. Selle tulemusena puuduvad mõnel sõduril kuivad riided.

Skogø sõnul on võrkaluspesu puudus laialt levinud.

Üksuste vahel on mõningaid erinevusi, kuid me töötame selle nimel, et ümber jaotada materjali, mis meil igal ajal olemas on, ütleb ta.

Me väljastame pidevalt raamlepingute tühistamisi, kuid kui raamlepinguid pole, on see veidi raske, sõnab ta.

Norra armee HVO on teada saanud, et Norra Kaitsematerjalide Administratsioonil (FMA) puuduvad raamlepingud mitmete PBU esemete kohta.

Kui FMA-l puuduvad raamlepingud, ei saa Norra Kaitselogistika Organisatsioon (FLO) oma varusid täiendada. See jätab sõdurid ilma piisava varustuseta.

FMA toote- ja turujuht Lars Einar Johansen väidab, et FMA-l on villase aluspesu osas mitmeid lepinguid erinevate tarnijatega.

PBU osas on meil igal ajahetkel umbes 70–80 lepingut, et katta kõik vajadused. Kahjuks oleme ka prioriseerimise olukorras ja peame kaaluma, milliseid võimekusi saame täieliku katvuse tagamiseks kasutada, kirjutab Johansen saadetud e-kirjas.

Johansen väidab, et annetused Ukrainale on esmatähtsad, kuid see tekitab probleeme.

Lisaks on survestatud turul keeruline eksperte värvata. Selle tulemusel jääme mõnikord ilma lepinguta, kirjutab ta edasi.

Mereväe terviseametnik leiab samuti, et raamlepingute puudumine on tingitud FMA ärijuhtumite haldurite puudusest. Johansen kirjutab, et FMA töötab pideva personali suurendamise kallal.

Skogø sõnul töötab FLO pidevalt ladude täitmise nimel.

On sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt relvajõud on teinud üsna suure tellimuse, seega saame päris palju – võib-olla lähitulevikus, ütleb Skogø.

Kas see on jaanuarikuu alguseks kohal?

Me ei saa vastuse alla kahte kriipsu tõmmata, aga vastavalt meie antud ja lubatud korraldustele tundub see alguseks üsna võimalik, ütleb Skogø.