Sel nädalal on USA pealinnas Washingtonis olnud ringi liikumas näiliselt ebareaalne idee, mille kohaselt USA loob uue „Core 5” riikide rühma – kuhu kuuluksid ka Hiina ja Venemaa –, mis tooks traditsioonilised vastased lähemale ja pakuks teravat kontrasti olemasoleva G7-ga.

Kuigi see võis kunagi tunduda läbikukkunud ideena, märkisid mõned vaatlejad, et sellel on Trumpilik kõla. Näiteks on president Donald Trump sageli surunud peale tehinguid konkureerivate riikidega – kiites heaks Nvidia H200 tehisintellekti kiipide müügi Pekingile ja saates oma saadikud Steve Witkoffi ja Jared Kushneri Moskvasse otse Venemaa presidendi Vladimir Putiniga läbirääkimisi pidama, kui nimetada vaid mõnda, vahendab Politico.

Isik, kes teenis Valges Majas esimese Trumpi administratsiooni ajal ja kellele anti suletud uste taga toimunud vestluste arutamiseks anonüümsus ütles, et C5 (USA, Hiina, India, Jaapan ja Venemaa) idee pole täiesti šokeeriv.

„C5 või C7 kohta midagi ei arutatud, kuid kindlasti oli vestlusi selle üle, et olemasolevad organid, nagu G-struktuurid või ÜRO Julgeolekunõukogu ei sobi tänapäeva uute osalejate jaoks oma otstarbeks,” ütles isik.

Grupi idee tekkis väidetavalt Valge Maja eelmisel nädalal avaldatud riikliku julgeolekustrateegia pikemas, avaldamata versioonis. NatSec Daily ei suutnud pikema plaani (millest teatas Defense One) olemasolu kinnitada.

Valge Maja eitas kategooriliselt dokumendi olemasolu ning pressiesindaja Anna Kelly kirjutas NatSec Daily’le, et 33-leheküljelisest ametlikust plaanist „ei ole olemas alternatiivset, privaatset ega salastatud versiooni”.

Kuid riikliku julgeoleku asjatundjad ütlesid, et nad näevad C5-s Valge Maja jaoks mõtet.

„See on kooskõlas sellega, kuidas president Trump maailma näeb – mitteideoloogiliselt, läbi kiindumuse tugevate meeste vastu ja kalduvuse teha koostööd teiste suurriikidega, kellel on oma piirkonnas mõjusfäärid,” ütles Torrey Taussig, kes oli Bideni valitsuse ajal riikliku julgeolekunõukogu Euroopa asjade direktor.

Ta märkis, et Euroopat teoreetilises C5-s ei mainitud, „mis minu arvates paneks eurooplased uskuma, et see administratsioon peab Venemaad silmapaistvaimaks jõuks, kellel on võime teostada oma mõjusfääri Euroopas”.

Michael Sobolik, kes oli Trumpi esimese valitsuse ajal vabariiklasest senaatori Ted Cruzi nõunik, nägeb C5-s Trumpi enda esimese ametiaja Hiina-poliitika pöördumist.

„Trumpi esimene valitsus uskus suurriikide konkurentsi raamistikku ja nii me Hiinaga suhetest rääkisime,” ütles ta. „See on lihtsalt tohutu kõrvalekalle.”

Kuid USA valitsus on varem kaalunud uusi võimukonfiguratsioone. Kaitseminister Pete Hegseth viitas ajaloolisele Trumpi ja Hiina presidendi Xi Jinpingi vahelisele „G2 kohtumisele” novembris, mis tekitas parlamendis Kongressis ärevust. Ja riikliku julgeoleku strateegia ise andis märku eemaldumisest traditsioonilistest Euroopa liitlastest, kes tema sõnul seisavad silmitsi „tsivilisatsioonilise hävinguga”, ja uue fookuse suunas läänepoolkerale.

Esindajatekoja Hiina asjade komisjoni kõrgeim liige, rahvasaadik Raja Krishnamoorthi kirjutas Hegsethile, et väljendada „sügavat muret”, öeldes: „Teie kirjeldus USA suhetest Hiina Kommunistliku Parteiga kui „G2” on sügavalt murettekitav ja viitab Ameerika Ühendriikide peamise globaalse vastase põhimõttelisele valesti tõlgendamisele, mis võib ohtlikult õõnestada Pentagoni ettevalmistusi konflikti ärahoidmiseks Indo-Vaikse ookeani piirkonnas.”