Saksa väljaanne Spiegel on avaldanud katkeid telefonikõnest Euroopa liidrite vahel, kus arutati koos teemat, kuidas „Me peame Volodõmõri USA reetmise eest päästma”.

Saksa kantsler Friedrich Merz kritiseeris teravalt ameeriklasi ja kutsus üles nendega suhtlemisel äärmisele ettevaatlikkusele.

Soome president Alexander Stubb teatas, et „me ei tohi Ukrainat ja Volodõmõrit nende tüüpidega üksi jätta”.

Vestluses osalejad kinnitasid korduvalt, et peavad külmutatud Venemaa varade küsimust ainuüksi Euroopa õiguseks.

Eurooplased üritasid korraldada pärast seda kohtumist USA saadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga, kuid see jäi ära.

Artiklis märgitakse, et Euroopa liidrid tunnevad ilmselgelt sügavat umbusaldust USA suhtes Venemaa ja Ukrainaga peetavatel rahuläbirääkimistel. Spiegeli käsutuses oleva teabe kohaselt andsid Saksamaa kantsler Friedrich Merz ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron konfidentsiaalses konverentskõnes Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja mitme teise Euroopa tipppoliitikuga teravaid hoiatusi, et USA võib Ukraina ja Euroopa reeta.

„On võimalik, et USA reedab Ukraina territoriaalses küsimuses ilma selguseta julgeolekugarantiide osas,” ütles Macron telefonikõne ingliskeelse transkriptsiooni kohaselt. Ta lisas, et Zelenski on „suures ohus”. Venemaa nõudmised territoriaalsete järeleandmiste järele on läbirääkimiste üks tundlikumaid küsimusi.

Dokumendi kohaselt ütles Merz, et Zelenski peab olema „lähipäevil äärmiselt ettevaatlik”. „Nad mängivad mänge nii teie kui ka meiega,” ütles Merz, viidates tõenäoliselt kahele USA läbirääkijale, kinnisvaramogul Steve Witkoffile ja USA presidendi Donald Trumpi väimehele Jared Kushnerile.

Need ja teised vestluse üleskirjutuses jäädvustatud avaldused illustreerivad sügavat umbusaldust, mida eurooplased Trumpi kahe usaldusisiku vastu tunnevad. Kuigi eurooplased on avalikkuse ees Washingtoni uut algatust järjepidevalt kiitnud, selgub dokumendist, et lisaks Merzile ja Macronile umbusaldavad kahte USA saadikut ka teised videokonverentsil osalejad.

Soome president Alexander Stubb, kes on üks väheseid eurooplasi, kellel on Trumpiga on säilinud soojad suhted, hoiatas samuti ameeriklaste eest, selgub protokollist. „Me ei tohi Ukrainat ja Volodõmõrit nende tüüpidega üksi jätta,“ ütles ta kõne ajal.

NATO peasekretär Mark Rutte, keda Trump samuti on kiitnud, kordas kirjalike dokumentide kohaselt soomlase tundeid. „Ma olen Alexanderiga nõus, me peame Volodõmõrit kaitsma,” ütles Rutte.

Stubb keeldus kommentaaridest ja Rutte ei vastanud Spiegeli kommentaaritaotlusele.

Riigipeade ja valitsusjuhtide vaheline konverentskõne toimus esmaspäeval, 1. detsembril. Eurooplaste konsultatsioonidele Zelenskiga eelnesid nädalavahetusel Floridas toimunud kõnelused Ukraina riikliku julgeoleku nõuniku Rustem Umerovi ja USA presidendi Trumpi läbirääkijate vahel. Nendel kõnelustel osales USA välisminister Marco Rubio koos Witkoffi ja Kushneriga.

Rubio ütles hiljem, et Venemaaga sõja lõpetamise plaani kallal on vaja „palju tööd teha”. Ukraina president Zelenski kiitis hiljem sotsiaalmeedias avaldatud postituses kõneluste „konstruktiivset dünaamikat”. Ta ütles, et kõiki küsimusi arutati avatult, selgelt keskendudes Ukraina suveräänsuse ja riiklike huvide tagamisele – viide vaidlustatud territoriaalsetele küsimustele. Venemaa nõuab kogu Ida-Ukrainas asuva Donbassi piirkonna, sealhulgas Ukraina sõjaväe kontrolli all olevate alade loovutamist. Ukraina on selle nõudmise seni kategooriliselt tagasi lükanud.

Rubio on olnud Venemaa suhtes oluliselt kriitilisem ja Euroopa huve rohkem arvestav kui ülejäänud kaks läbirääkijat. Siiski jääb selgusetuks, kuidas Trump end lõpuks positsioneerib.

Lisaks Macronile, Merzile, Ruttele ja Stubbile osalesid esmaspäeval toimunud konfidentsiaalsel Euroopa telekonverentsil Poola peaminister Donald Tusk, Itaalia peaminister Giorgia Meloni, Taani peaminister Mette Frederiksen, Norra peaminister Jonas Gahr Støre, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa.

Mitmed osalejad kinnitasid Spiegelile kõne toimumist. Kaks osalejat ütlesid, et vestluse sisu on kajastatud täpselt, kuid keeldusid konkreetseid tsitaate kinnitamast, viidates kohtumise konfidentsiaalsusele. Zelenski pressiesindaja ütles, et ta ei kommenteeri sisu.

Pariisis aga eitati, et Macron oli rääkinud ameeriklaste peatselt toimuvast reetmisest. „President ei väljendanud end sellisel viisil,” teatas Élysée palee vastuseks päringule. Presidendi kantselei keeldus aga avaldamast üksikasju selle kohta, kuidas Macron väidetavalt kohtumise ajal end väljendas, viidates arutelude konfidentsiaalsusele.

Selle asemel viidati Macroni ja Zelenski esmaspäeval Pariisis peetud pressikonverentsile. Seal väljendas Prantsuse president end USA ametnike suhtes hoopis teisiti kui eraviisiliselt. Macron rõhutas ajakirjandusele korduvalt USA rolli eriti positiivsena. „Ameerika vahendustegevus on käimas, mis on väga hea asi, see avaldab nüüd Venemaale survet,” sõnas ta.

Saksa liidukantsleri kantselei teatas eile kolmapäeval, et ei kommenteeri vestlusest levitatud katkendeid. Merz oli telefonikõnes pikalt ja avalikult rääkinud, rõhutades külmutatud Venemaa varade mobiliseerimise ja transatlantilise koostöö olulisust.

USA kohta ütles Merz esmaspäeval pärast telefonikõnet Berliinis Poola peaministri Tuskiga peetud ühisel pressikonverentsil, et nad hoiavad transatlantilist kogukonda koos nii hästi kui suudavad. Ta lisas, et Genfis toimunud kõnelused, mida koordineerisid eurooplased ja USA delegatsioon, mida juhtis välisminister Rubio, samuti Ukraina esindajad, on teinud esialgseid edusamme täielikult väljatöötatud rahuplaani suunas. See töö jätkub, ütles ta. Euroopa julgeolekunõunikud on tema sõnul pidevas kontaktis Ukraina ja Ameerika Ühendriikidega.

Eurooplased on võtnud selge seisukoha: „Ukraina ja Euroopa kohta ei tehta ühtegi otsust ilma ukrainlaste ja eurooplasteta, Ukraina üle ei dikteerita rahu, Euroopa Liitu ja NATO-t ei nõrgestata ega jagata.”

Lisaks teatas ta, et EL kasutab Euroopale kättesaadavat kõige võimsamat hooba, et Moskva lõpuks läbirääkimiste laua taha tuua. „Tahame Brüsselis koos tagada, et kasutame külmutatud Venemaa varasid,” ütles Merz.

Seda arutati ka konfidentsiaalsel kohtumisel. Osalejad rõhutasid korduvalt, et USA pool peab mõistma, et külmutatud varade küsimus on ainuüksi EL-i õigus. Kolmapäeval Frankfurter Allgemeine Zeitungis (FAZ) avaldatud külalisartiklis kordas Merz, et „Euroopa ei saa jätta otsust teistele, mitte-Euroopa riikidele selle kohta, mis juhtub agressori finantsvaradega, mis on seaduslikult külmutatud meie õigusriigi jurisdiktsiooni piires ja meie enda valuutas”.

Witkoff ja Kushner sõitsid teisipäeval Moskvasse kohtumisele, kus neid võtsid vastu Venemaa president Vladimir Putin ja tema välispoliitika nõunik Juri Ušakov, mida Ušakov kirjeldas kui viietunnist kohtumist.

Ušakov teatas hiljem, et nad suutsid mõnes punktis kokku leppida ja et president kinnitas seda läbirääkijatele. Teised küsimused olid kriitikat pälvinud ja Putin „ei teinud saladust meie kriitilisest ja isegi halvustavast seisukohast mitmete ettepanekute suhtes”. Siiski jõudis ta järeldusele, et arutelu oli „kasulik”.

Esmaspäevases telefonikõnes avaldasid Merz, Macron ja teised valitsusjuhid lootust korraldada kolmapäeval kohtumine Witkoffi ja Kushneriga. Merz pakkus Trumpile, et palub tal saata Witkoff Brüsselisse. Muuhulgas arutasid nad, kas riigipead ja valitsusjuhid („liidrid”) peaksid sellisel kohtumisel osalema ning kas see võiks toimuda NATO peakorteris või EL-i rajatistes. Itaalia peaminister Meloni oli selle vastu. Soome president Stubb seevastu rääkis poolt. „Hetkel oleme väljas,” ütles Stubb väidetavalt, „aga me peame sisse saama.”

Witkoff sõitis kolmapäeval Moskvast otse tagasi USA-sse, kohtumist Euroopa julgeolekunõunikega ei toimunud. Nad kohtusid aga kolmapäeval Brüsselis uuesti Ukraina pealäbirääkija Umeroviga, nagu Kiievi valitsus teatas. Umerov ja peastaabi ülem Andri Gnatov pidid väidetavalt ette valmistama uut läbirääkimiste vooru USA saadikutega USA-s. Valge Maja teatel on neil plaanis Witkoffi ja Kushneriga uuesti kohtuda sel neljapäeval Miamis – jällegi ilma eurooplasteta.