Soome valmistub Venemaa rünnakuks. Põhja-Rootsist Bodenist võtab Soome poolel asuvasse Torniosse autosõit kaks tundi. Tankiga sõitmine võtab aga veidi kauem aega.

Siin kavatsevad liitlasväed Soomele kiiresti appi tulla, kui Venemaa peaks Soomet ründama. Rootsi kaitseväe teatel on Bodenist saamas FLF Finlandi ehk NATO eesliini maavägede baas, vahendab Yle.

Rootsi võitleja Isak Stålarmi isa on pärit Vaasast.

Olen paar korda Soomes käinud ja mulle meeldib Soome. Soome on rahulik riik. Lapsena rääkisin natuke soome keelt, aga see on vanusega hääbunud, sõnab 18-aastane Stålarm.

„Soome on meile alati vennasrahvas olnud. Ma näen Soome armees soomlast kui sõpra,” räägib ta.

Bodeni mets näeb välja samasugune nagu Soomes: männid, kased ja väikesed rajad.

Lumi on detsembri alguses põlvini ja temperatuur on alla kümne kraadi. Automaadipüssid ragisevad, tankid mürisevad. Kuskilt kostab käsklus: „Framåt!”, mis tähendab edasi.

Rootsi sõdurite kantav täiesti valge lumeülikond on üks väheseid asju, mille puhul naaberriikide tavad erinevad. Soome vormiriietusel on lisaks valgele kamuflaažmustrid hallides toonides.

Tõsi, Rootsi vormiriietuse valge on tuhmunud ka pärast metsas käimist.

Muidu näib kõik olevat sama mis Soomes: ajateenijad saavad enne laskmist ohutusjuhised. Jalavägi liigub läbi metsa kõndides, joostes või roomates.

Tuttav tundub ka Rootsi sõduri varustus: kiiver, lahinguvest, automaatrelv ja mõnel ka granaadiheitja.

„Me ei räägi sama keelt, aga me oleme samad põhjamaalased,” räägib 19-aastane Ruben Arnfjell.

Rootsi on Soome FLF-vägede raamriik, mis tähendab, et Rootsi vastutab operatsioonide planeerimise ja korraldamise eest.

Rootsi armee esimese diviisi ülema brigaadikindral Michael Carléni sõnul on Põhja-Rootsis asuv Boden saamas lahingugrupi baasiks. Selle põhjuseks on eelkõige selle asukoht.

Meie jaoks on väga oluline, kus lahingugrupp asub. See peab olema võimeline teatud aja jooksul Soome liikuma ja seal tegutsema, sõnab ta.

Kiire üleviimise olulisust on rõhutanud ka Soome kaitseminister Antti Häkkänen.

Soomes asuvad püsivalt ainult FLF-vägede staabiohvitserid. Tõenäoliselt asuvad nad Rovaniemis, kuigi varem mainiti ka Sodankylät.

Bodeni väeosa on FLF Finlandi operatsioonide jaoks võtmebaas, kus lahingudiviis tegutseb igapäevaelus ja kust seda saab ka kiiresti Soome üle viia, räägib Michael Carlén.

FLF Finlandi koosseisus pole ainult rootslased ja soomlased. Vägedes plaanivad osaleda ka teised Põhjamaad, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Eesmärk on, et vägesid saaks kiiresti suurendada brigaadi suuruseks, st mitme tuhande sõdurini.

FLF-üksusi on ka teistes NATO idaserva riikides. Nad toimivad heidutusena võimaliku Venemaa rünnaku vastu.

Stockholmist pärit 20-aastane Unni Tapio on Norrbotteni rügemendi CV90 tankikomandör. Tema ajateenistus kestab maksimaalselt 15 kuud.

„Mu isa räägib alati oma ajast armees, seega tahtsin ka mina teenida,” ütleb Tapio.

Rootsis ei osale kõik samas vanuses mehed ja vabatahtlikud naised ajateenistuses, vaid ainult osa 18-aastaseks saavatest noortest saab kutse. Nemad valitakse välja ankeedi põhjal.

Pärast ankeedi täitmist ja testide sooritamist määrati Tapio Norrbotteni rügemendi teenistusse.

„Nad arvasid, et sobin siia ideaalselt 15 kuuks ja siin ma nüüd olen,” sõnab ta.

Tapio ütleb, et on viimase 10 kuu jooksul ajateenistuses palju õppinud.

„Inimene on võimeline palju enamaks, kui ta arvab. Meeskonnajuhina peaksid sa alati olema parim ja see on üsna raske, kui sind pole korralikult toidetud. Vaja on vaimset vastupidavust,” märgib ta.

Brigaadikindral Carléni sõnul valiti Boden baasiks mitte ainult asukoha, vaid ka vajaliku infrastruktuuri, näiteks hooldushallide ja majutusvõimaluste olemasolu tõttu. See pole aga veel piisav.

Bodenis on palju tööstust, seega on juba praegu eluruumide puudus. Neid on kindlasti vaja rohkem, ütleb Carlén.

Kavatsus on, et Bodeni baas toimiks ka transiidipunkti ja baasina mitte-rootsi päritolu FLF Finlandi sõduritele. Carléni sõnul tähendab see näiteks rahvusvaheliste sõjaväeõppuste sagenemist nii Lapimaal kui ka Põhja-Rootsis.

Me ei saa veel öelda täpseid ajakavasid ega näiteks seda, kui suur osa vägedest lõpuks rootslased on. Nemad on endiselt põhijõud ja Rootsi vastutab ka juhtimise eest, sõnab ta.

Bodenis oodatakse juba otsuseid ja korraldusi.