Kieli Instituudi aruande kohaselt on sõjaline toetus Ukrainale suve jooksul järsult langenud.

Aruande kohaselt vähenes sõjaline toetus Ukrainale juulis-augustis võrreldes aasta esimese poolega kokku 43 protsenti, vahendab Iltalehti.

Euroopa riikide sõjaline toetus langes esimese poolaastaga võrreldes 57 protsenti.

Soome Välispoliitika Instituudi teadur Joel Linnainmäki leiab, et sündmuste murettekitav pööre näitab, kui keeruliseks on Euroopa riikide jaoks muutunud finantsküsimused.

Linnainmäki sõnul on see finantsaspekt Euroopas üha keerulisemaks poliitiliseks debatiks kehva majandusolukorra tõttu.

Praeguses olukorras on paljude riikide eelarved nõrgas seisus. Majandus ei kasva nii kiiresti kui me tahaksime. Samal ajal on surve suurendada kaitsekulutusi, märgib ta.

Venemaa agressioonisõja algusest on EL ja selle liikmesriigid andnud Ukrainale kokku 187,3 miljardit eurot tuge.

Rahalisele, majanduslikule ja humanitaarabile on kulutatud 100,6 miljardit eurot. Ukraina relvajõudude toetamisele on kulutatud 66 miljardit eurot.

Euroopa juhid on kinnitanud, et Ukraina toetamine ei katke. Siiski on ilusa pealispinna all pragusid, millest keegi valjusti rääkida ei taha.

Need asjad ei ole nii lihtsad, kui poliitikud üle Euroopa on avalikult rääkinud. Tegelikult on Euroopa riikidel alati olnud oma rahvuslikud huvid, mis on olnud vastuolus või vähemalt pinges Ukraina toetamisega, ütleb Linnainmäki.

Kuigi Euroopa juhid väidavad jätkuvalt, et Ukrainale ei tohiks rahu peale suruda, on selge, et need toetusläbirääkimised on eurooplaste jaoks väga keerulised, lisab ta.

Varem suutsid Euroopa riigid Ukrainale vajalikku sõjavarustust oma varudest anda. Nüüd hakkavad varud otsa saama.

Suur osa sellest anti varem oma varudest, aga sellises mahus pole see enam võimalik, ütleb Linnainmäki.

Varudes pole enam nii palju, mida saaks Ukrainale anda ilma meie endi ja NATO ühist kaitset nõrgestamata, märgib ta.

USA presidendi Donald Trumpi ametisse astumine aasta alguses destabiliseeris läänerinnet.

Märtsis peatas Trumpi administratsioon ajutiselt elutähtsa luureteabe jagamise ja lõpetas sõjalise abi osutamise Ukrainale.

Kieli raport näitab, kuidas Euroopa riigid kiirustavad täitma Ameerika Ühendriikide jäetud tühimikku.

Käesoleva, 2025. aasta esimesel poolel sai Ukraina keskmiselt rohkem sõjalist abi kuus kui varasematel aastatel. Suvel aga kasv aeglustus.

Sel hetkel tahtsid eurooplased reageerida, ütleb Linnainmäki.

Aga mida aeg edasi, seda raskemaks need majanduslikud otsused muutuvad, tunnistab ta.

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahelist lõhet on püütud siluda NATO uue PURL-algatusega, milles osaleb ka Soome.

Ukraina ostab PURL-i kaudu Ameerika Ühendriikidelt kaitsevarustust. Eesmärk on tagada, et Ukraina saaks kätte vajaliku kriitilise sõjavarustuse, mida Euroopas pole saadaval.

Kieli raporti kohaselt sai Ukraina suurema osa oma sõjalisest abist PURL-i kaudu juulis-augustis. See ei ole aga sõjalise toetuse kokkuvarisemist ära hoidnud.

Linnainmäki arvates on võimalik, et toetuse mahu samaks jäämiseks on osalenud vähem riike, kui oleks soovitav ja vajalik.

See aitab veidi, et kaasatud on ka EL-i mittekuuluvad NATO liikmesriigid, näiteks Kanada. Kuid see ei lahenda kogu seda probleemi, sõnab ta.

Linnainmäki sõnul on üha ilmsemaks saanud, et Venemaa lähedal asuvad NATO liikmesriigid kannavad Ukraina toetamisel suuremat koormat. Vaatamata oma puudustele pole PURL kasutu projekt.

See tagab juurdepääsu USA relvadele, laskemoonale ja relvasüsteemidele, mis on Ukraina jaoks absoluutselt kriitilise tähtsusega, rõhutab Linnainmäki.

Euroopal puudub endiselt kaitsetööstuse võimekus toota kaupu Ukrainale vajalikes kogustes. Ameeriklased toodavad väga arenenud süsteeme, mida meil siin pole, sõnab ta.

PURL-i teine ​​eesmärk on hoida Trump pühendununa NATO-le ja Ukraina kaitsele.

Eelmisel nädalal avalikkuse ette lekkinud Ukraina rahuplaani on muudetud. Väidetavalt on Venemaa algselt koostatud 28 artiklist alles 19.

Linnainmäki on mures, et Venemaa ei aktsepteeri muudatusi.

Nüüd oleme tagasi selle juures, et rahuleping on Euroopa ja Ukraina vaadetele lähemal, ütleb Linnainmäki.

See ei sobi venelastele tõenäoliselt üheski olukorras, seega oleme tagasi alguses, märgib ta.

Linnainmäki kardab, et Trump tüdineb sellistest ümber nurga aetavatest läbirääkimistest ära. Linnainmäki sõnul oleks see ukrainlaste jaoks katastroof.

Ma arvan, et on suur oht, et mingil hetkel tüdineb ta sellest ära ja peseb käed kogu sõjast puhtaks. Siis lõikab ta läbi viimased elutähtsad tugimehhanismid Ameerika Ühendriikide ja Ukraina vahel, hindab Linnainmäki.

Ma pean seda Ukraina ja Euroopa jaoks väga suureks ohuks, mida peaksime püüdma viimase hetkeni vältida, lisab ta.

Euroopa viimane põletav küsimus on see, kuidas hoida Ukrainat järgmisel aastal vee peal.

Ukraina on hoiatanud, et tema rahalised vahendid hakkavad järgmise aasta esimestel kuudel otsa saama.

Ettepanek kasutada külmutatud Venemaa vahendeid Ukrainale nn sõjareparatsioonide laenuks kukkus kuu aega tagasi Belgia vastuseisu tõttu läbi. Külmutatud vahendeid hoitakse Belgias.

Belgia on mures juriidilise vastutuse ja Moskva kättemaksu pärast, kui Venemaa vahendeid kasutatakse Ukraina toetamiseks. Linnainmäki mõistab Belgia hirme.

Belgial on väga ratsionaalne hirm, et kui nad nõustuvad neid vahendeid kasutama, vastutavad nad kogu summa eest, ütleb Linnainmäki.

Isegi kui Venemaa nõuab seda raha tagasi mingisuguse lõpliku rahulepingu osana, sõnab ta.

Tänavuse, 2025. aasta Eurobaromeetri uuring näitab, et Ukrainal on endiselt Euroopa toetus. Numbrid erinevad aga eelmise aasta omadest.

Eelmise, 2024. aasta kevadises Eurobaromeetri uuringus toetas Venemaa agressioonisõja ohvritele humanitaarabi andmist ligi üheksa kümnest (87%). Ukrainale rahalise toetuse andmist toetas 70%.

Tänavuses, 2025. aasta kevadises Eurobaromeetri uuringus toetas 76% vastanutest Ukrainale rahalise ja humanitaarabi andmist. Erinevalt eelmisest aastast ei jagatud rahalist ja humanitaarabi eraldi küsimusteks.

Eelmise, 2024. aasta kevadel toetas kuus kümnest (60%) vastanust EL-i rahastatud sõjavarustuse ostmist ja tarnimist Ukrainale. 2025. aastal oli vastav näitaja 59%.