Euroopa valmistub otseseks sõjaliseks konfliktiks juba algaval, 2026. aastal. Euroopa meediakanal Euronews küsis, kas oled selleks valmis?

Küsimus oli, kas oled isiklikult valmis sõtta minema. Vastanutest 70 vastas, et pole valmis, 20 protsenti vastas, et on ja 10 protsenti vastas, et mingil määral.

Märgitakse, et Euroopa seisab silmitsi võimalusega, et sõda puhkeb varem kui keegi oskas oodata.

NATO peasekretär Mark Rutte hoiatas 11. detsembril Saksamaal peetud kõnes, et Venemaa eskaleerib oma sõjakampaaniat Euroopa, mitte ainult Ukraina vastu.

„Me peame olema valmis sellise ulatusega sõjaks, mida meie vanavanemad või vanavanavanemad pidid taluma,” ütles ta.

Eelmise aasta juunis Haagis toimunud NATO tippkohtumisel leppisid liitlased kokku, et kulutavad 2035. aastaks igal aastal 5% oma SKP-st kaitsele. Selle eesmärk on tugevdada NATO sõjaväge ja valmistuda võimalikeks konfliktideks, olgu siis Venemaa või muude ohtudega.

Samal ajal on Euroopa Liit juba rakendanud kaitse ja valmisoleku tugevdamise mehhanisme, näiteks „Sõjaline Schengen” (EL-i plaan võimaldada sõduritel ja sõjavarustusel kiiresti liikmesriikide vahel liikuda bürokraatia vähendamise abil) ja SAFE programm (EL-i kava ühise kaitsetootmise ja -hanke edendamiseks EL-i toetatud laenude abil).

EL tegi 11. detsembril julge sammu ja mobiliseeris määramata ajaks 210 miljardi euro väärtuses külmutatud Venemaa varad; 185 miljardit eurot, mida hoitakse Belgia Euroclearis, ja 25 miljardit eurot, mida hoitakse teiste liikmesriikide pankades.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kiitis sel päeval seda sammu, saates Venemaale tugeva signaali, et „nii kaua kui see jõhker agressioonisõda jätkub, kasvavad Venemaa kulud jätkuvalt”.

See samm on EL-i katse näidata, et blokil on läbirääkimiste laua taga endiselt võim.

„See on Ukrainale võimas sõnum: me tahame tagada, et meie vapper naaber muutuks lahinguväljal ja läbirääkimiste laua taga veelgi tugevamaks,” lisas von der Leyen.

210 miljardi euro suurused varad saab vabastada ainult EL-i liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega; ükski riik ei saa neid ühepoolselt tagastada. Ja varade vabastamine sõltub Venemaa sõja lõpetamisest Ukrainas ja reparatsioonide maksmisega nõustumisest, millest on Kreml seni keeldunud.

Kuid see, kuidas EL ja NATO valmistuvad, on ainult loo üks külg. Teine on see, kuidas Euroopas elavad inimesed sellesse suhtuvad.

Siin on Eestineni küsitlus, kas oled valmis sõtta minema?

Are you ready to fight for Europe’s borders? As war risks rise, how is the European Union preparing for a direct military conflict by 2026?

Take our poll: https://t.co/t2RiFj9K0l pic.twitter.com/3u4A0wbmyk

— euronews (@euronews) December 30, 2025