Euroopa valitsused süüdistavad Belgiat liigsete nõudmiste esitamises „tühja tšeki” kaitseks juhuks, kui Kreml kaebab kohtusse Brüsselis hoitavate 140 miljardi euro suuruste külmutatud Venemaa varade äravõtmise.

Valitsuste vastumeelsus võib takistada läbirääkimisi EL-i plaani üle laenata need külmutatud varad Ukrainale enne detsembris toimuvat otsustavat tippkohtumist, vahendab Politico.

Euroopa Komisjon on laenu õigusraamistiku avalikustamise lävel, et ära hoida Ukraina sõjakirstu tühjenemine aprillis. EL-i juhid saavad oma sõna detsembri keskel toimuval kohtumisel.

„Me teeme oma tööd Ukraina rahaliste vajaduste rahuldamiseks,” postitas komisjoni president Ursula von der Leyen esmaspäeval sotsiaalmeedias. „Oleme teinud häid edusamme ja plaanime sel nädalal esitada oma õigusakti ettepanekud.”

Nn reparatsioonilaen on Belgia valitsusele äärmiselt vastuoluline, kuna see kasutaks Ukraina rahastamiseks Belgia pinnal asuvat külmutatud Venemaa riigi raha.

Kartes Venemaa kättemaksu nõuab Belgia peaminister Bart De Wever, et EL-i valitsused annaksid Belgiale finantsgarantiid, mis ületavad 140 miljardit eurot ja mida saab välja maksta mõne päeva jooksul. Ta soovib ka, et need garantiid kehtiksid kauem kui EL-i sanktsioonid Venemaa vastu.

Kuigi Euroopa valitsused on avatud eelnevalt kokkulepitud summa garanteerimisele, ei ole nad valmis allkirjastama nn tühja tšekki. Neli EL-i diplomaati ütlesid, et nad ei saa De Weveri taotlust vastu võtta, kuna see seaks nende riigi finantsilise elujõulisuse kohtuotsuse meelevalda – potentsiaalselt paljastades nad miljardite eurode suurustele tagasimaksetele aastaid pärast Ukraina sõja lõppu.

„Kui [garantiid] on lõpmatud ja piiritud, siis millesse me end segame?” ütles EL-i diplomaat, kellele, nagu ka teistele selles loos tsiteeritud isikutele anti anonüümsus vabalt rääkida. Küsimus, kui ulatuslikud peaksid riiklikud garantiid olema, kujuneb läbirääkimistel üheks raskeimaks.

„Paljude liikmesriikide jaoks on poliitiliselt keeruline seda tühja tšekki anda,” ütles teine ​​EL-i diplomaat. Nad hoiatasid aga, et on ebatõenäoline, et neid turvavõrke kunagi kasutatakse, sest EL-i skeem on juriidiliselt turvaline.

Poliitilise toetuse tagamiseks on komisjon näidanud oma õigusakti ettepaneku mõningaid osi EL-i suursaadikutele, kuid tagatiste täpne summa jäeti tühjaks.

Kui edusamme ei toimu, on kõige tõenäolisem alternatiiv emiteerida rohkem EL-i võlakirju Ukraina eelarvepuudujäägi katmiseks. Kuid see idee on enamiku EL-i valitsuste seas ebapopulaarne, kuna see hõlmab maksumaksja raha kasutamist.

Teisipäeval EL-i kaitseministrite kohtumise raames ajakirjanikele rääkides näitas EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas mõistmist Belgia olukorra suhtes, kuid ei pakkunud välja edasist teed.

„Ma ei vähenda Belgia muresid, aga me saame nendega tegeleda, neid toetada ja töötada elujõulise lahenduse nimel,” ütles ta.