Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen seisab silmitsi põlvkonna suurima väljakutsega EL-is – pettuseuurimine on haaranud kaks Brüsseli mõjukaimat nime ja ähvardab lahvatada täiemahuliseks kriisiks.

Täpselt aasta pärast oma teist ametiaega komisjoni presidendina peab von der Leyen, keda on juba vaevanud küsimused tema pühendumuse kohta läbipaistvusele ja pingeline olukord bloki välispoliitikaga, nüüd leidma viisi, kuidas vältida sattumist skandaali, mis ulatub tagasi tema esimestesse ametiaastatesse, vahendab Politico.

Euroopa Prokuratuuri teisipäevast teadaannet EL-i endise välisasjade juhi ja von der Leyeni alluvuses töötava kõrge diplomaadi kinnipidamisest haarasid kriitikud kinni, nõudes uuesti neljandat umbusaldushääletust.

„Kaalul on meie institutsioonide usaldusväärsus,” ütles Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsiooni kaasesimees Manon Aubry.

Kui süüdistused tõestatakse, vallandaks see suurima skandaali, mis on Brüsselit haaranud pärast Jacques Santeri komisjoni massilist tagasiastumist 1999. aastal seoses süüdistustega finantshalduses.

Politsei pidas kinni Komisjoni endise asepresidendi Federica Mogherini, vasaktsentristliku Itaalia poliitiku, kes juhtis aastatel 2014–2019 EL-i välispoliitika tiiba Euroopa välisteenistust, ja Stefano Sannino, Itaalia ametniku, kes oli Euroopa välisteenistuse peasekretär alates 2021. aastast kuni tema asendamiseni käesolva 2025. aasta alguses.

Euroopa Prokuratuur teatas, et neil on „tugevad kahtlused”, et 2021.–2022. aasta pakkumismenetlus Mogherini juhitava Euroopa Kolledžiga ühendatud diplomaatilise akadeemia loomiseks ei olnud õiglane ning et faktid, kui need tõestatakse, „võivad kujutada endast hankepettust, korruptsiooni, huvide konflikti ja ametisaladuse rikkumist”.

Neli EL-i ametnikku ütlesid, et see saaga näib veelgi pingestavat von der Leyeni ja Euroopa välisteenistuse praeguse juhi, EL-i kõrge esindaja Kaja Kallase vahelisi suhteid. Varem sel aastal lahkus Sannino välisteenistuse peasekretäri ametikohalt ja asus von der Leyeni alluvuses silmapaistvale kohale.

Üks EL-i ametnik kaitses von der Leyenit, süüdistades hoopis Euroopa välisteenistust, mis on EL-i aluslepingute alusel autonoomne teenistus, mis tegutseb bloki kõrge esindaja Kallase alluvuses – kes on üks 27 Euroopa volinikust.

„Ma tean, et inimesed, kellele von der Leyen ei meeldi, kasutavad seda tema vastu ära, aga nad kasutavad tema vastu kõike,” ütles ametnik.

„Kuna president von der Leyen on Brüsselis kõige äratuntavam juht, paneme kõik tema ukse taha,” lisas ametnik. „Ja pole õiglane, et talle esitatakse umbusaldusavaldus millegi pärast, mida välisteenistus võis teha. Ta ei vastuta kõigi institutsioonide eest.”

Mogherinile, Sanninole ja kolmandale isikule pole süüdistust esitatud ning nende kinnipidamine ei tähenda süüd. Uurimiskohtunikul on alates ülekuulamise algusest aega 48 tundi, et otsustada edasiste meetmete üle.

Kui Komisjonilt Sannino kohta aru päriti, keelduti kommentaaridest. Kui Euroopa Kolledžiga Mogherini kohta ühendust võeti, keeldus kolledž konkreetsetele küsimustele vastamast. Avalduses öeldi, et kolledž on jätkuvalt „pühendunud kõrgeimatele aususe, õigluse ja vastavuse standarditele – nii akadeemilistes kui ka haldusküsimustes”.

Uurimine toimub ajal, mil euroskeptilised, populistlikud ja paremäärmuslikud parteid on valijate rahulolematuse lainel ning ajal, mil EL avaldab nii bloki sisestele kui ka välistele riikidele survet nende endi korruptsiooniskandaalide pärast.

„Naljakas, kuidas Brüssel loeb kõigile „õigusriigi” põhimõtteid, samal ajal kui tema enda institutsioonid näevad pigem välja nagu krimiseriaal kui toimiv liit,” märkis sotsiaalmeedias EL-i poolt kritiseeritud Ungari valitsuse pressiesindaja Zoltan Kovacs.

Rumeenia europarlamendi liige, parempoolse Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni liige Gheorghe Piperea, kes oli juulis von der Leyeni umbusaldushääletuse taga ütles, et kaalub uue umbusaldusavalduse algatamist.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles riigimeediale, et EL-i ametnikud eelistavad oma probleeme ignoreerida, samal ajal pidevalt teistele loenguid pidades.

EL on selle kümnendi algusest peale raskustes olnud mitmete korruptsiooniskandaalidega. Teisipäevased reidid järgnevad 2022. aasta Qatargate’i skandaalile, kus Pärsia lahe riiki süüdistati Euroopa Parlamendi liikmete mõjutamises altkäemaksu ja kingituste abil, ning tänavusele altkäemaksu uurimisele Hiina tehnoloogiahiiglase Huawei lobitegevuse kohta Euroopas.

Need uurimised puudutasid Euroopa Parlamendi liikmeid ning tol ajal osutasid komisjoni ametnikud kiiresti seadusandjatele näpuga ja distantseerusid skandaalidest.

Kuid Komisjon pole olnud immuunne sobimatuse süüdistuste suhtes. 2012. aastal astus toonane tervishoiuvolinik John Dalli tagasi tubakalobiskandaali tõttu. Von der Leyen ise sai osa Euroopa Liidu Üldkohtu kriitikast, mis otsustas selle aasta alguses, et ta ei oleks tohtinud avalikkusele varjata tekstisõnumeid, mida ta vahetas ravimigigandi Pfizeri tegevjuhiga Covid-19 pandeemia ajal.

Teisipäevased paljastused on komisjoni jaoks palju ohtlikumad, arvestades kahtlusaluste kõrget profiili ja neile esitatud süüdistuste tõsidust.

Pärast Euroopa Komisjoni asepresidendi ja Euroopa välisteenistuse juhina teenimist määrati Mogherini 2020. aastal Euroopa Kolledži rektoriks, olles samal ajal sattunud kriitika alla tema ebakvalifitseerumise, kriteeriumidele mittevastamise ja kandideerimise pärast mitmeid kuid pärast tähtaega. 2022. aastal sai temast Euroopa Liidu Diplomaatilise Akadeemia direktor, mis oli teisipäevaste reidide keskmes olev projekt.

Sannino, endine Itaalia diplomaat, oli Euroopa välisteenistuse kõrgeim ametnik ja on nüüd Komisjoni Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe osakonna peadirektor.

EL-i ühe suurima ametiühingu Renouveau & Démocratie esindaja Cristiano Sebastiani ütles, et kui süüdistused tõele vastavad, avaldavad need katastroofilist mõju institutsioonide usaldusväärsusele ja laiemalt kodanike arusaamale kõigist Euroopa institutsioonidest. Ta ütles, et on saanud kümneid sõnumeid EL-i töötajatelt, kes on mures mainekahju pärast.

„See ei ole hea EL-i institutsioonidele ega komisjoni talitustele. See ei ole hea Euroopale, see juhib tähelepanu kõrvale muudelt asjadelt,” ütles anonüümselt kõnelenud komisjoni ametnik. „See annab edasi ideed elitismist, mitteametlikust võrgustikust, mis pakub teeneid. Samuti oli Mogherini üks edukamaid [EL-i kõrgeid esindajaid], see ei ole hea avaliku diplomaatia seisukohast.”