Kauppalehti artikkel Helsingi ja Tallinna sadamate vastandlikest tulevikuootustest on Eestis saavutanud laia kõlapinna.

Eesti majandusleht Äripäev kajastas Kauppalehti artiklit oma lehekülgedel ja teisipäeval pühendas Äripäev artiklile oma juhtkirja.

Juhtkirja pealkiri on „D-terminalist tulgu edaspidi investorid, mitte…”.

Äripäeva hinnangul on hea, et soomlased, kes otsivad Eestist odavaid hindu ja alkoholi, jäävad tulevikus kodumaale, sest Eesti ei vaja neid, vahendab Kauppalehti.

Äripäeva hinnangul võiksid Soome alkoholituristide asemel tulevikus Tallinna sadama kaudu tulla Soome investorid ja võib-olla ka turistid, kes otsivad kvaliteeti ja on selle eest ka valmis maksma.

Oma juhtkirjas avaldab ajaleht arvamust ka Helsingi sadama otsuse kohta investeerida sadu miljoneid eurosid taristusse ja Jätkäsaari tunnelisse ning märgib, et Tallinna sadam ei usu Helsingi ja Tallinna vahelise laevaliikluse märkimisväärsesse kasvu.

Soome turistide arv Eestis ei ole küll koroonapandeemia-eelsele tasemele naasnud, kuid soomlased on siiski ülekaalukalt suurim turismigrupp.

Oktoobris ööbis Eesti majutusettevõtetes 55 000 soomlast ehk 36 protsenti kõigist välismaiste ööbimistest. Soomlaste arv Eestis vähenes kuuendat kuud järjest, nüüd neli protsenti võrreldes aasta taguse ajaga.

Selle aasta esimese kümne kuu jooksul veetsid soomlased Eesti majutusettevõtetes miljon ööd ehk 17 protsenti vähem kui 2019. aastal. Samal ajal on kõigi välismaiste ööbimiste arv Eestis vähenenud vähem, 12 protsenti.

Eesti Hotelli- ja Restoranide Tööandjate Liidu (EHRL) tegevdirektor Külli Kraner peab siiski positiivseks, et Eesti on endiselt soomlaste lähim ja ka tuntuim välismaine sihtkoht.

„Võime oodata Soome turismi kasvu, kui soomlaste majanduslik olukord paraneb, tööpuudus hakkab vähenema ja ebakindlus vaibub. Lähiaastatel tuleb Eestisse palju uusi hotelle, spaasid ja restorane, mida soomlased kindlasti külastada tahavad,” ütleb Kraner.

Kraneri sõnul on Soome turismi Eestisse vähendanud ka Eesti hinnatõus ja kallimad laevapiletid.

„Majutusasutustes on langus olnud veelgi suurem, kuna soomlased eelistavad nüüd päevakruiise ja soodsamaid majutusvõimalusi,” sõnab ta.

Selles mõttes nõustub Kraner Äripäevaga ka selles, et ta kutsub Eestisse kvaliteeti hindavaid turiste. Selliste turistide hulka kuuluvad ärimehed ja -naised, seminari- ja üritusturistid ning rahaliste võimalustega linnapuhkajad.

„Just need on turismisegmendid, mis praegu Euroopas kiiresti kasvavad, aga ka wellness- ja terviseturism,” märgib ta.

Kraneri sõnul on uued hotellid Eestis suunatud neile turistigruppidele. Ainuüksi Tallinnas on lühikese aja jooksul avatud mitu kvaliteetset neljatärnihotelli ning Eestisse on tulemas ka mitu uut spaahotelli, üks on isegi ehitusjärgus Ida-Eestis Venemaa piiri lähedal.

„Eestisse saabub üha rohkem turiste Saksamaalt, Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast, aga ka näiteks Poolast,” ütleb Kraner.

Üha rohkem turiste saabub Eestisse lennukiga. Tallinna lennujaam on just käivitanud oma ajaloo suurima laiendusprojekti, mis suurendab lennujaama reisijate mahutavust 2030. aastaks umbes viie miljonini. Eelmisel 2024. aastal läbis lennujaama 3,5 miljonit reisijat ehk 18 protsenti rohkem kui aasta varem.

Eriti on suurenenud Läti turistide arv Eestis, kuna Soome turistide arv on vähenenud. Kui sama trend jätkub, edestavad lätlased soomlasi Eesti suurima turistirahvusena, võimalik, et juba sel kümnendil ja hiljemalt Rail Baltica avamisel.

Soomlaste endises lemmiksihtkohas Saaremaal veedavad lätlased juba praegu rohkem öid kui soomlased.

Samuel Sorainen, kes tegeleb Visit Estonia kommunikatsiooniga Soomes, möönab samuti, et Eesti pole soomlaste jaoks enam vanaaegne odav sihtkoht.

„Siiski saavad turistid oma raha eest nüüd rohkem väärtust kui 10–15 aastat tagasi. Nad saavad kvaliteetseid ja kõrgema taseme elamusi ehk asju, mida tavainimene oma vabal ajal hindab,” leiab Sorainen.

Soraineni sõnul on Soome välisreisid Eestisse sel aastal vähenenud vähem kui Soome välisreisid üldiselt.

„Kuigi turismitrendid muutuvad, jääb kohalik turism jätkuvalt megatrendiks. Soomel ja Eestil on ühine eesmärk meelitada turiste kaugemalt, kuna Soome ja Eesti moodustavad koos atraktiivse põhjapoolse turismipiirkonna,” sõnab ta.

Sorainen märgib, et Eesti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rääkis hiljuti Kauppalehtile, kuidas turism on üks Eesti olulisemaid tööstusharusid ja kuidas Eesti soovib selle kümnendi lõpuks suurendada oma turismiekspordi väärtust 2,2 miljardilt eurolt 3,2 miljardile eurole aastas.

„Keldo ütles, et peamine on uute turistide ligimeelitamine ja selles osas on Soome Eesti jaoks kõige olulisem turg,” sõnab ta.