Eesti presidendi Alar Karise intervjuu Soome väljaandele Ilta-Sanomat on tekitanud Eestis sisepoliitilise skandaali. Ja natuke ka rahvusvahelise.

Karis ütles Soome väljaandele antud ulatuslikus intervjuus, et Euroopa peaks Venemaa energiast agressiivsemalt loobuma. Ta viitas muuhulgas Ungarile, mille peaminister Viktor Orbán külastas novembri lõpus Moskvat, et tagada, et riigil oleks tulevikus piisavalt odavat energiat.

Karise sõnul võivad mõned Ungari ja Venemaa vahelised energialepingud ulatuda kuni 2040. aastateni. Karise arvates peaks Ungari neist vabanema.

„Võib-olla peaksime aitama lepingulisi trahve maksta,” pakkus Karis intervjuus.

See lause oli Eesti jaoks liiast.

Eesti välisminister Margus Tsahkna kritiseeris kohe Karise esmaspäevast avaldust, et Ungarit võiks aidata Venemaa naftalepingute lõpetamisest tulenevate trahvide maksmisel.

Tsahkna lükkas selle idee kategooriliselt tagasi. Ta rõhutas, et enamik Euroopa Liidu liikmesriike on viimastel aastatel astunud jõulisi samme, et vabaneda sõltuvusest Venemaa energiast.

Eesti ise tegi kiireid otsuseid juba 2022. aastal, kohe pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist agressioonisõda. On võimatu ette kujutada, et riigid, kes on astunud otsustavaid samme Venemaa sõjamasina toitmise vältimiseks, hakkaksid nüüd Ungari nimel Venemaa majandusele trahve maksma, ütles Tsahkna Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu ERR-i vahendusel.

Tsahkna sõnul moodustab fossiilkütuste eksport ligi kolmandiku Venemaa riigieelarvest ning Venemaa kasutab seda raha Ukraina sõja jätkamiseks ja lääneriikidega pikaajaliseks vastasseisuks valmistumiseks.

Tsahkna rõhutas, et Ungari saab soovi korral vähendada samuti oma sõltuvust Vene energiast. Näiteks on Horvaatia pakkunud Ungarile korduvalt alternatiive nafta- ja gaasitarnete osas.

EL saavutas sügisel esialgse ajaloolise otsuse loobuda kogu Venemaalt pärit energiaimpordist 2027. aasta lõpuks. Orban on aga teatanud oma kavatsusest vaidlustada koos Slovakkiaga Euroopa Komisjoni ettepanekut.

Orban on korduvalt öelnud, et Ungaril pole kavatsust loobuda Vene gaasist ja naftast ning et Vene energiast keeldumine kujutaks endast suurt ohtu Ungari leibkondadele ja ettevõtetele.

Orban on viidanud Rahvusvahelise Valuutafondi arvutustele, mille kohaselt Vene energiast loobumine maksaks Ungarile 10 miljardit dollarit aastas ja riigi sisemajanduse koguprodukt langeks enam kui neli protsenti.

Väljaande Ilta-Sanomat artiklit tsiteeriti muuhulgas ka Ungaris, Venemaal ja Ukrainas.