Kaheksa EL-i riiki rõhutasid täna 16. detsembril Helsingis toimunud idatiiva tippkohtumisel vajadust oluliselt tugevdada Euroopa idapiiri julgeolekut. EL-i idatiiva riigid otsivad EL-i toetust usaldusväärse ja ühtse kaitsevõime loomiseks kogu Venemaa piiri ulatuses põhjast lõunani. Valitsuse esindushoones toimunud kohtumist võõrustas peaminister Petteri Orpo.

„Euroopa Liidu riigid on ühiselt teatanud, et Venemaa kujutab endast pikaajalist ohtu kogu Euroopale. Euroopat kaitstakse idas. Seetõttu peavad idapiiri piirkonnad mängima EL-i kaitseprojektides keskset rolli. Meie ülesanne on tagada, et see küsimus jääks päevakorda ja et seda mõistetaks EL-i tasandil,” ütles peaminister Petteri Orpo.

Tippkohtumisel lepiti kokku, et Soome ja Poola juhivad EL-i idatiiva riikide ühise kaitsega seotud projekti koordineerimist. Lisaks riiklikele meetmetele on oluline, et Euroopa idatiiva riigid tihendaksid oma koostööd EL-is ja NATO-s.

„Keegi teine ​​seda meie eest ei tee. Ühtne kaitsevõime kogu Venemaa piiri ulatuses suurendab stabiilsust ja julgeolekut kogu Euroopas,” rõhutas peaminister Orpo.

Helsingi kohtumisel osalesid presidendid Nicușor Dan (Rumeenia) ja Gitanas Nausėda (Leedu) ning peaministrid Rossen Jeliazkov (Bulgaaria), Ulf Kristersson (Rootsi), Kristen Michal (Eesti), Evika Siliņa (Läti) ja Donald Tusk (Poola).

Kohtumisel andis president Alexander Stubb ülevaate Berliinis toimunud Ukraina rahukõneluste seisust. Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius avalikustas Euroopa Liidu idapoolsetele liikmesriikidele suunatud toetusprogrammide sisu. Lisaks andis riigipeadele ülevaate Soome kaitseväe juhataja Janne Jaakkola.

EL-i kaitsevalmiduse tegevuskava 2030 algatus sisaldab mitmeid konkreetseid meetmeid kaitse tugevdamiseks. Helsingis kohtunud riigipead rõhutavad liidu idatiiva prioriseerimist, eriti Eastern Flank Watch projektides. Algatuse eesmärk on luua mitmemõõtmeline kaitse, mis hõlmab maavägesid, vastudroone, piirivalvet ja sõjalist mobiilsust.

Euroopa välispiiri kaitse ja julgeolek peavad põhinema ühtsetel ja usutavatel võimetel Arktika piirkondadest Musta mere ja Vahemereni. Tervik peab olema NATO võimetega ühilduv,” rõhutas peaminister Orpo.

Esimene idatiiva tippkohtumine toimus äsja renoveeritud valitsuse esindushoones Säätytalo. Kohtumine eelneb sel nädalal Brüsselis toimuvale Euroopa Ülemkogule, kus põhiteemadeks on toetus Ukrainale, külmutatud varad ning Euroopa julgeolek ja kaitse.

Peaminister Orpo kutsus EL-i juhte Soome ka eelmisel aastal. 2024. aasta detsembris kohtus EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas Saariselkä saarel Rootsi peaministri Kristerssoni, Itaalia peaministri Giorgia Meloni ja Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakisega.