Briti sõjaajaloolase Antony Beevori sõnul on ebatõenäoline, et Venemaa lepib Ukrainaga. Kui Venemaa sõja võidab, võib järgmine sihtmärk olla Balti riigid.

Ma arvan, et see on väga tõenäoline, ütleb Beevor intervjuus väljaandele Telegraph.

Ma ei arva, et see on Poola, sest poolakad on taasrelvastunud ja võitlusvalmis. Tema järgmine samm on kindlasti Balti riigid, sõnab ta.

Beevor leiab, et Venemaa presidendi Vladimir Putini motivatsiooni saab ainult oletada.

Keegi ei tea, mis Putini peas tegelikult toimub, ütleb ta.

Kas see puudutab pärandit? Kas ta teab, et võib suremas olla ja tahab teha kõik endast oleneva, et taastada Vene impeerium? Tema tervise kohta on palju spekulatsioone, räägib ta.

Beevor on eriti tuttav 20. sajandi sõjapidamise ja selle kaudu ka Venemaaga. Ta on kirjutanud raamatuid Vene kodusõjast, Stalingradi lahingust ja Berliini langemisest.

Beevori sõnul ei saa ajalugu kasutada ennustava vahendina, kuid see aitab mõista praegust olukorda.

See on äärmiselt oluline Venemaa ja Vene armee jõhkruse päritolu uurimisel, rõhutab Beevor.

Vene agressioonisõja julmust tõendavad muuhulgas Butša veresaun ja 19 500 kadunud Ukraina lapse nimekiri.

Beevori sõnul ei ole Ukrainas nähtud julmused juhuslikud – need on lahutamatu osa Venemaa sõjapidamisviisist.

„Venemaa suhtumine on alati olnud, et silmatorkav julmus on vajalik sõjarelv,” ütleb Beevor.

Julmus ei piirdu ainult vastaspoolega. Beevori sõnul on Putini sõdurid sageli langenud omaenda kaaslaste kohutava kohtlemise ohvriks.

1990ndatel aastatel Venemaal Stalingradist raamatut kirjutades sai Beevor teada, et igal aastal sooritas enesetapu kuni 5000 uut värvatut.

Halastamatu tagakiusamine, kius ja piinamine ajas uued värvatud meeleheitesse, millele isegi kindralid sageli oma õnnistuse andsid.

„Vene kindralid pidasid seda naljakaks,” ütleb Beevor.

Beevori sõnul sünnitab julmus omakorda julmust. Vene sõdurid elavad kogetud väärkohtlemise teiste inimeste peal välja.

„Me nägime, kuidas nad 1945. aastal Poola, Ungari ja ennekõike Saksa naiste peal välja elasid,” ütleb Beevor. Ja me näeme seda taas Ukraina naiste ja Ukraina sõjavangide ründamisel, lisab ta.

Mingil hetkel saab Ukraina sõda läbi ja Vene sõdurid, keda armee on julmalt kohelnud, naasevad koju.

„Oleme juba kuulnud anekdootlikke tõendeid õudsete kuritegude kohta,” ütleb Beevor.

„Peame ka meeles pidama, et mõned neist olid algusest peale kurjategijad. Võite vaid ette kujutada, millal nad veelgi kibestunumana tagasi tulevad,” räägib ta.

Rindelt naasvate Vene sõdurite põhjustatud kuritegevuse lainest on muuhulgas teatanud Ukraina väljaanne Kyiv Independent ja Briti väljaanne Independent.

Samuti kirjutab tuntud Venemaa-uurija Mark Galeotti oma aruandes, et Venemaa seisab silmitsi tõsiste riigisisesete julgeolekuohtudega. Oht on seotud eelkõige Ukrainast naasvate sõjaveteranidega, kellest paljud on värvatud vanglatest.

Vene sõltumatu meediaväljaande Mediazona andmetel on Ukrainas alates 2022. aasta veebruarist, mil algas täiemahuline sõda, tapetud üle 149 000 Vene sõduri.

USA-s asuva mõttekoja CSIS (Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus) hinnangul võib olla tapetud juba 250 000 Vene sõdurit.

Putin püüab oma kaotusi tasa teha Venemaa vanglate tühjendamisega. Vangidest moodustatakse  nn karistuspataljone, mis puhastavad miine või sooritavad enesetapurünnakuid.

Ka Nõukogude Liit kasutas Teise maailmasõja ajal kõige ohtlikumatel ja nõudlikumatel missioonidel vangidest ja distsiplineerimata sõduritest moodustatud üksusi.

„Nad on kindlasti kasutanud karistuspataljonide ideed, mille Stalin tegelikult sakslastelt kopeeris,” ütleb Beevor.

Beevor ei ole rahu suhtes optimistlik. Ta ennustab, et Putin jätkab Ukraina kiusamist hoolimata võimalikust rahuleppest.

Ta tahab kindlasti sõda jätkata, ütleb Beevor.

Isegi kui mingisugune vaherahu või rahuplaan sõlmitaks, rikuks ta seda ja süüdistaks Ukrainat ja eurooplasi ning loodaks taas [Donald] Trumpi soovile näida rahusobitajana.

Beevori sõnul on Putinil meeleheitlik vajadus saada Ukraina okupeeritud territooriumid Venemaa kontrolli alla.

Ta tahab veenduda, et Ukraina ei suuda vastu panna, mistõttu tahab ta vähendada Ukraina armee suurust ja sundida seda loobuma võtmepositsioonidest Donbassis, hindab Beevor.