Peaministriga samasse koonderakonda kuuluv Soome parlamendi liige ja sõjateaduste doktor Jarno Limnell peab uue USA julgeolekustrateegia sõnumit Soome vaatenurgast eriti oluliseks.

Meie jaoks on USA olnud ülioluline julgeolekugarantii ning kaitseliidu liikmelisus on meie julgeolekut oluliselt suurendanud. Nüüd peame mõistma ka seda, et liitude maailm on muutumas. Sõjaline koostöö on endiselt tugev, kuid poliitiline usaldus pole enam iseenesestmõistetav. Vajame nii tihedamaid suhteid USA-ga kui ka veelgi tugevamat ja ühtsemat Euroopat, analüüsib ta Uusi Suomi blogis.

Uue strateegia kohaselt puudutavad välisriikide asjad USA-d ainult siis, kui need otseselt ohustavad tema huve. Lisaks on strateegia kohaselt läbi kaitseliidu NATO visioon kui „pidevalt laienev allianss” ning liitlastelt oodatakse tulevikus olulisi investeeringuid omaenda kaitsesse.

Limnelli sõnul muudab uus strateegia kogu raamistikku, millel Euroopa ja Ameerika Ühendriikide liit on põhinenud. Ta ütleb, et see on ajalooline suunamuutus ja kirjeldab julgeolekustrateegiat kui „erakordselt murrangulist”.

Strateegia maalib Euroopa nõrga, killustatud ja siseprobleemidega maadleva mandrina. Samal ajal väheneb Venemaa roll ning traditsiooniline arusaam autoritaarsest suurriigist kui peamisest julgeolekuohust hägustub.

Limnell tõlgendab seda nii, et Ameerika Ühendriigid ei näe Euroopat enam enesestmõistetava partnerina, vaid struktuurse riskina.

Rõhk on nihkunud ühise kaitse ideest raamistiku poole, kus julgeolekuprobleemi tuumaks peetakse Euroopa sisemisi pingeid. Küsimus ei ole enam ainult julgeolekupoliitilises hinnangus, vaid kultuurilises ja poliitilises tõlgenduses sellest, kuhu Euroopa liigub – ja kas sellel on Ameerika Ühendriikide silmis endiselt stabiilne strateegiline väärtus. See avab ukse strateegilisele ebakindlusele, millega Euroopa pole harjunud silmitsi seisma, märgib ta.

Limnell toob välja, et Ameerika Ühendriigid on olnud eriti Soome jaoks ülioluline julgeolekugarantii ning kaitseliidu liikmelisus on Soome julgeolekut oluliselt suurendanud. Nüüd on oluline mõista, et liitude maailm on muutumas.

Me vajame nii tihedamaid suhteid Ameerika Ühendriikidega kui ka üha tugevamat ja ühtsemat Euroopat. Soomel on selles muutuses kaks eelist. Esiteks tugev kaitsevõime, mille usaldusväärsus annab meile manööverdamisruumi. Teiseks maine tõsise ja järjepideva julgeolekupoliitika tegijana, sõnab ta.

Atlandi Nõukogu vanemteadur ja endine NATO diplomaat Stefano Stefanini on veelgi otsekohesem, väites, et uus USA julgeolekustrateegia tähendab NATO lõppu praegusel kujul.

Oma analüüsis toob ta välja, et Donald Trumpi valitsus on selles küsimuses kogu aeg järjekindel olnud. Stefanini viitab muuhulgas kaitseminister Pete Hegsethi avaldustele, mille kohaselt USA pühendumus Euroopa kaitsele ei kesta igavesti. Hegseth tõi juba veebruaris NATO kaitseministrite kohtumisel välja, et 10–15 aasta jooksul kannavad Euroopa riigid NATO tavapärase kaitse eest peamist vastutust.

Ameerika sõdurid? Ameerikas on neid rohkem vaja. See tähendab peavalu Taani valitsusjuhile Mette Frederiksenile ja gröönlastele. Moskvas avatakse šampanjapudeleid, kommenteerib Stefanini.