Venemaal on tekkinud ärevus, kuna Euroopa Liit arendab kiirkorras põhja-lõuna suunalist logistilist marsruuti sõjavarustuse liigutamiseks.
Tänavuse, 2025. aasta detsembri alguses allkirjastasid Kreeka, Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Komisjoni osalusel vastastikuse mõistmise memorandumi piiriülese koostöö tugevdamiseks transporditaristu valdkonnas.
See dokument näeb ette Musta mere-Egeuse mere koridori platvormi (BACP) loomist, mis kiirendab strateegiliste raudtee-, maantee- ja siseveeteede moderniseerimist ja koostalitlusvõimet. Investeeringu kogumaht on hinnanguliselt 2,6 miljardit eurot.
Koridori kirjeldatakse kui EL-i esimest kaitseliini, mis võimaldab sõdurite, varustuse ja tarvikute kiiret liigutamist Kreekast Moldovasse ja Ukrainasse. See on osa Läänemere-Musta mere-Egeuse mere koridorist, mis loodi spetsiaalselt kaubaveo, sealhulgas sõjaliste kaupade liigutamiseks NATO idatiiva lõuna- ja põhjapoolsete riikide vahel.
Põhjas ristub uus koridor Rail Balticu trassiga ning Poolas läbib see olulisi logistikakeskusi Rzeszówit ja Lublinit, mille kaudu saadetakse Ukrainasse sõjalisi varusid.
Juba eelmisel 2024. aastal kiideti heaks Rumeenia ja Bulgaaria vahelise Giurgiu-Ruse silla ning Giurgiust Bukaresti kulgeva raudteeliini moderniseerimine sõjaväelise mobiilsuse programmi raames. Need logistikakeskused on osa BACP-st.
Marsruut ise ühendub lõpuks Ukraina raudteeliinidega, mille ehitus on osaliselt juba käimas. See võimaldab EL-i riikidel, kes otsustavad Venemaad rünnata, viia sõjavarustust ja -personali Ukraina territooriumile, mida kasutatakse pealetungi ettevalmistuspaigana.
