Kuus aastat tagasi lubas EL oma regulatiivse võimu abil peatada maailma metsade hävitamise – ja seega astuda olulise sammu kliimamuutuste peatamise suunas.

Kuna blokk impordib 30 protsenti maailma kohvist ja 60 protsenti ülemaailmsest kakaotoodangust, panustasid uute reeglite loojad nn Brüsseli efektile. Brasiilia kohvikasvatajad või Malaisia ​​kummikinnaste tootjad järgiksid nõudeid – ja mõtleksid kaks korda järele, enne kui puud maha raiutakse –, et pääseda ligi EL-i 450 miljonile tarbijale, vahendab Financial Times.

Kuid kuna tööstuse ja toorainet tootvate riikide vastuväited metsade hävitamise määrusele muutusid valjemaks, lükkas Euroopa Komisjon eeskirjade jõustumise tähtaega edasi. Seejärel lükkas EL need uuesti edasi 2026. aasta detsembrini.

„Nad on liiale läinud, nad on maailma reguleerimisega liiale läinud,” ütles Brasiilia suursaadik EL-is Pedro Miguel da Costa e Silva. Metsade hävitamise eeskirjade korduv edasilükkamine oli tema sõnul „peamine näide” Euroopa kahanevast võimest kujundada maailma oma näo järgi.

See otsus on saanud sümboliks EL-i mõjuvõimu laiemale ümberhindamisele ettevõtluse ja maailma üle.

Kadunud on aastate 2019–2024 misjonäride innukus, mil Ursula von der Leyeni esimene ametiaeg Euroopa Komisjoni presidendina tekitas hulga uusi regulatsioone. Saaste piiramine, privaatsusnõuded internetis, ulatuslikud inimõigustealased kohustused EL-i ettevõtetele ja isegi nende välismaistele tarnijatele – Brüssel tegutses nii, nagu suudaks ta maailma ümber teha. Komisjoni endine asepresident Frans Timmermans kirjeldas rohelist kokkulepet kui Euroopa „nõuet teistsugusele saatusele”.

Von der Leyeni teisel ametiajal on hoopis teistsugune toon: rohelist kokkulepet on lahjendatud, regulatiivne „lihtsustamine” on moes ja investeeringud voolavad peamiselt Euroopa kaitsesektorisse.

Mõiste „Brüsseli efekt” võttis 2012. aastal kasutusele Columbia ülikooli õigusteaduse professor Anu Bradford, kes arutles nn California efekti üle, kus USA majanduslikult võimsaima osariigi kehtestatud keskkonnareegleid võtsid aja jooksul üle ka teised.

Bradford, kelle 2020. aasta raamat „The Brussels Effect: How the European Union Rules the World” ilmus vaieldamatult Euroopa mõjuvõimu tipul, ütles, et rahvusvahelised ettevõtted võtsid internetiprivaatsuse reeglid või kemikaaliregulatsioonid vastu hinnaga, mille tulemusel kaubeldi Euroopaga, mistõttu EL-i-välised jurisdiktsioonid kas võtsid omaks või tunnustasid bloki standardeid.

Kuid see Brüsseli efekt pannakse nüüd „proovile“, ütles ta, kuna USA „surub jõuliselt tagasi EL-i regulatsioone samal ajal, kui EL-i enda usaldus oma regulatiivse tegevuskava vastu väheneb”.

EL-i võime kujundada digitaaltehnoloogia regulatiivset ilma on vähenenud võrreldes isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR), mil EL aitas luua esimese internetiajastu reegleid, lisas Bradford.

Sellel uuel ajastul on EL-i tehisintellekti kasutamise reguleerimiseks vastu võetud tehisintellekti seadus – mille Brüssel on osaliselt peatanud – ja selle digitaalsete turgude seadus, mille eesmärk on ohjeldada USA tehnoloogiahiiglaste virtuaalseid monopole, vaeva näinud samaväärse populaarsuse saavutamisega.

Eksperdid hoiatavad, et sellist seadusandlust peetakse mitte ainult protektsionistlikuks, vaid ka vananenuks maailmas, kus EL – mis ei suutnud luua oma globaalseid tehnoloogiahiiglasi – on üha marginaalsem tegija.

Euroopa Rahvusvahelise Poliitökonoomia Keskuse analüütik Dyuti Pandya, kes on spetsialiseerunud õiguse ja tehnoloogia kokkupuutepunktidele, ütles, et EL on rakendanud „internetiajastu” mõtteviisi palju kiiremini arenevas ja ebastabiilsemas tehisintellekti ja kvantarvutuse maailmas.

„Brüsseli efekti nõrgenemine ei seisne niivõrd EL-i võimes reegleid eksportida, kuivõrd selle suutmatuses määratleda ja sobitada tehnoloogia arengut õigusraamistikuga. Keegi ei tea, kuidas tehisintellekt ja kvanttehnoloogiad arenevad, mistõttu on ühel jurisdiktsioonil raske luua globaalset standardit,” ütles ta.

Tel Avivi ülikooli õigusteaduse professori Michael Birnhacki sõnul on tulemuseks see, et tulevikutehnoloogiate osas on riigid nagu Iisrael, kes võtsid vastu isikuandmete kaitse üldmääruse ja said EL-ilt andmete piisavuse tunnustuse, nüüd ettevaatlikumad.

Birnhack, kes nõustas Euroopa Komisjoni Iisraeli 2011. aasta andmete piisavuse otsuse ajal, ütles, et Iisraeli valitsuse hiljutine poliitika on olnud äraootav lähenemine.

„Mängus on õrn tasakaal – kes tegutseb esimesena, kas tehnoloogia või poliitika – ja me peame tehnoloogiale hingamisruumi andma. Need tulevase reguleerimise katsed, nagu tehisintellekti seadus ja digitaalsete turgude seadus, avaldavad Brüsseli mõju vähem kui isikuandmete kaitse üldmäärus,” lisas ta.

Kemikaalide ja meditsiiniseadmete valdkonnas – kahes valdkonnas, kus varasemad EL-i regulatsioonivoorud seadsid globaalsed standardid – on komisjonil olnud raskusi ka suure osa Timmermansi ajastu uue põlvkonna eeskirjade rakendamisega.

EL-i uus meditsiiniseadmete määrus ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete määrus, mis kehtestati 2020. aastate alguses meditsiiniseadmete eeskirjade uuendamiseks, on sertifitseerimisasutuste suutlikkuse nappuse tõttu edasi lükkunud.

MedTech Europe’i (tööstushuvirühmitus) tegevjuht Oliver Bisazza ütles, et uute eeskirjade keerukus, mis on loodud patsientide paremaks kaitsmiseks, avaldab kaudset mõju, muutes EL-i vähem atraktiivseks ettevõtetele, kes registreerivad uusi seadmeid. MedTech Europe’i 2024. aasta tööstusharu uuringu kohaselt langes pärast kahe seadmeid käsitleva regulatsioonipaketi kehtestamist 73 protsendilt 39 protsendile nende suurte meditsiiniseadmete tootjate arv, kes ütlesid, et EL on koht, kus nad esmakordselt uusi tooteid turule toovad.

Bisazza vastandas tänapäeva palju keerulisema keskkonnaga eelmistel kümnenditel tööstuses täheldatavat äärmiselt võimsat Brüsseli efekti, kus EL-i kvaliteeditagamise märgist „CE” aktsepteeriti laialdaselt toote usaldusväärsuse tõendina teistes jurisdiktsioonides.

„ELi määrused on teeninud maine, et need on pisut segased. Kuigi väga jõulised, on need vähem paindlikud ja etteaimatavad ning on latti tõstnud sedavõrd, et EL-ist on saanud meditsiiniseadmete heakskiidu saamiseks kõige kulukam ja aeganõudvam jurisdiktsioon,” ütles ta.

Keemiatööstus väidab, et on kogenud sarnaseid pettumusi EL-i plaanide osas muuta EL-i kemikaalimäärust REACH, et ergutada tööstust dekarboniseerima ja reguleerima keskkonnaohte, näiteks PFAS-e ehk nn „igavesi” kemikaale.

Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu peadirektor Marco Mensink ütles, et viimase kümnendi jooksul, mil EL on muutunud ülemaailmsete juhatuste jaoks palju vähem atraktiivseks, on Brüssel jätkanud seadusandlust, justkui oleks see regulatiivne hegemoon.

„EL-i mudel oli kehtestada ambitsioonikas regulatsioon, eeldades, et teised järgnevad, kuid me läheneme olukorrale, kus Euroopa on üksi,” ütles ta. Uue tasakaalu leidmine, mis suudaks säilitada või isegi laiendada „Brüsseli efekti” jõudu, on nüüd Euroopa ees seisev väljakutse. Analüütikute sõnul peab Brüssel selle asemel, et kehtestada üha keerukamaid reegleid ja oodata teistelt nende järgimist, looma koalitsioone standardite ümber, mis võivad ebakindlamas maailmas atraktiivseks jääda.

Optimistid usuvad aga, et Trumpi rünnak ülemaailmsele reeglipõhisele korrale annab EL-ile võimaluse olla reeglite loomise ankur.

Edu tõendina toovad nad välja asjaolu, et Kanada, Mehhiko, Brasiilia, Jaapan, Austraalia ja Okeaania, India ning suur osa Kagu-Aasiast on Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse mõttekoja uuringu kohaselt vastu võtnud eeskirjad, mis kopeerivad või jäljendavad digitaalsete turgude seaduse elemente.

Jaanuaris jõustuv EL-i uus süsinikuheite piirimaksumehhanism (CBAM) on järjekordne näide Brüsseli efekti jätkuvast jõust, kuna teised juhtivad majandused, sealhulgas Brasiilia, Hiina ja Jaapan kiirendavad vastuseks oma süsinikumaksude kehtestamist.

„On selgeid tõendeid selle kohta, et süsinikuhinnastamise süsteem (CBAM) on juba muutumas üsna tõhusaks mehhanismiks, et panna suuremaid heitkoguseid tekitavad riigid kehtestama oma süsinikuhinnastamise skeeme,” ütles tööstusharu lobigrupi Energy UK poliitika- ja propageerimisdirektor Adam Berman lisades, et Ühendkuningriigi enda otsus kehtestada alates 2027. aastast CBAM oli ise näide Brüsseli efekti toimimisest.

MedTech Europe’i esindaja Bisazza ütles, et kui EL suudab oma regulatiivset lähenemist edukalt ratsionaliseerida – sidudes olemasolevad eeskirjad tehisintellekti seadusega –, võib Brüsseli efekt taaselustuda. „Kui EL suudab need üksikasjad paika saada, võib tehisintellekti „Brüsseli efekt” tugevdada Euroopa rolli patsiendikeskse innovatsiooni globaalse liidrina,” ütles ta.

Itaalia endine peaminister Enrico Letta, kes on EL-i tellitud 2024. aasta ühtse turu taaselustamise aruande autor, väidab, et Euroopa seisab nüüd silmitsi pöördepunktiga.

Ühelt poolt tajus Trumpi administratsioon iga Euroopast tulevat regulatsiooni kui „küüslauku Draculale”. Teisest küljest oli Trumpi naasmine Valgesse Majja ajendanud EL-i edendama uusi kaubanduslepinguid Mercosuri riikide, Mehhiko, India ja Indoneesiaga, mis andsid potentsiaali näidata, et EL-il on endiselt regulatiivne mõjuvõim.

„Ma ei pea Brüsseli efekti surnuks,” arutles Letta, enne kui lisas, et Euroopa maailma eksporditud reeglistiku mootor pole kindlasti „heas seisus”.