Ungari peaminister Viktor Orbán ütles, et Ukrainal pole Venemaa jätkuva sissetungi vastu „mingit võimalust” võita ning EL-i jätkuv rahaline toetus riigile on „lihtsalt hullumeelne”.

Orbáni kommentaarid tulevad ajal, mil lootused relvarahu saavutamiseks lähitulevikus hääbuvad ja Euroopa püüab enne järgmise aasta eelarve kriisi Kiievi rahandust toetada, vahendab Politico.

Intervjuus Politicot omava Saksa meediakontserni Axel Springer tegevjuhi Mathias Döpfneriga ütles Orbán, et rahaline toetus Ukrainale „tapab” EL-i „majanduslikult, rahaliselt” ja on „lihtsalt hullumeelne”.

Ungari on varem blokeerinud EL-i sanktsioonide pikendamise Venemaa vastu ja Ukraina rahalise toetuse pikendamise ning on teinud lobitööd, et vabaneda USA sanktsioonidest Vene nafta ostmise eest.

„Oleme juba põletanud 185 miljardit eurot ja … meie eesmärk on põletada veelgi rohkem. Seega rahastame riiki, millel pole mingit võimalust sõda võita,” ütles Orbán Döpfneri taskuhäälingu MD MEETS viimases episoodis.

Orbán süüdistas EL-i juhte Ukraina konflikti tahtlikus pikendamises lootuses saada parem läbirääkimiste positsioon rahulepingu sõlmimiseks.

„Nad tahavad sõda jätkata,” ütles Orbán. „Nad arvavad …, et me peame sõda jätkama, et Ukrainat rohkem toetada” – seisukoht, mida peaminister nimetas „valeks, täiesti valeks”.

„Olukord ja aeg töötab venelaste kasuks rohkem kui meile. Ärge jätkake, lõpetage see nii kiiresti kui võimalik,” ütles Orbán.

Rahuläbirääkimiste kohta ütles Orbán, et ta ootab „venelaste ja ameeriklaste vahelist kokkulepet sõjas ja muudes küsimustes, kaubanduses, maailmakaubanduses, energias ja muudes küsimustes”.

Ta ütles ka, et eurooplased peaksid „avama Venemaale sõltumatu suhtluskanali”.

„Las ameeriklased peavad venelastega läbirääkimisi ja siis peaksid ka eurooplased venelastega läbirääkimisi pidama ning seejärel vaatama, kas suudame ameeriklaste ja eurooplaste seisukoha ühendada,” ütles Orbán.

USA algatas eelmisel kuul sanktsioonide kehtestamise Venemaa energiagigantidele Lukoilile ja Rosneftile ning tühistas Budapestis kavandatud tippkohtumise USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahel.

Ungari on väitnud, et sai pärast Orbáni kohtumist Trumpiga Valges Majas selle kuu alguses USA sanktsioonidest tähtajatu erandi. Kuid USA administratsioon väidab, et erand kehtib vaid ühe aasta.

Intervjuus ütles Orbán, et kokkulepitud erand kehtib seni, kuni ta on ametis. Järgmise aasta aprillis on oodata üleriigilisi valimisi.

Orbán ütles, et Euroopa peaks Ukraina suhtes lähenema „Euroopa huvidest lähtuvalt”, lisades, et teda „ei huvita”, kas Moskva võidab või kaotab.

Orbán ütles, et ta on „huvitatud Euroopa rahvaste tulevikust, nende hulgas ungarlaste tulevikust” ja „uuest julgeolekusüsteemist”.

Orbán ütles, et sõjajärgne julgeolekukorraldus Ukrainale peaks hõlmama „rahulepingut, mis stabiliseerib piire, olenemata sellest, kas need on rahvusvaheliselt tunnustatud või mitte”, ja „kindlasti omamoodi demilitariseeritud tsooni”.

Orbán ütles, et kui „imet“ ei juhtu, jätkab Venemaa Ukraina idaosas Donetski oblasti okupeerimist ka pärast sõda. „See on reaalsus, meeldib see teile või mitte,” rõhutas ta.

Kuid ta lükkas ümber hirmud, et võidust julgustatud Venemaa ründab mõnda teist Euroopa või NATO riiki. „Minu arvates on naeruväärne öelda, et venelased ründavad Euroopa Liitu või NATO-t lihtsalt sellepärast, et nad pole piisavalt tugevad. Meie oleme palju tugevamad,” ütles ta.